Mäe talu, Samliku küla, Pärnumaa – adventkoguduse uus laagripaik

Avaldatud 31.5.2016, autor Jaanus-Janari Kogerman

30. mail sai allkirjad leping, millega Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liit ostis Pärnu jõe äärde Pärnumaa põhjaossa maja koos maaga.

Sellest, et kogudusel võiks olla oma laagripaigaks sobiv maatükk ja hoone, on väiksemates ja suuremates ringkondades räägitud kaua, kuid tänaseni ei ole leidunud seda, mis vastaks enam-vähem kõigile seatud kriteeriumitele – otsisime midagi, mis asuks suhteliselt keset Eestit, kus oleks lähedal veekogu ujumiseks, ligipääsuks vajalikud suured maanteed võiks olla lähedal, kuid mitte liiga lähedal, maatükil võiks asuda hoone, mida saaks kasutada nii väiksemate seltskondade majutamiseks kui laagrites toiduvalmistamiseks jms, seal peaks olemas olema joogivesi ja elektrivarustus ja ka hind ei tohiks olla ülemäära kõrge. Pikkade aastate jooksul on erinevad inimesed hoidnud silma peal nii kinnisvarakuulutustel kui kuulanud maad oma tuttavate/sugulaste juures, külastatud on kümneid (kui mitte sadu) objekte, kuid seni ei ole ette juhtunud ühtegi sellist pakkumist, mille puhul võiks öelda, et see just see on.

Loomulikult ei lähtu me kristlastena vaid tehnilisest sobivusest vaid otsime Jumala tahet ning seetõttu ei saa me mööda vaadata Jumala juhtimisest ja teame, et Tema vastab palvetele ning „juhuseid” ja „kokkusattumusi” on juba nii palju, et mõned hakkavad meelestki minema.

Mida Jumal siis tegi?

Aprillikuu alguses pälvis tähelepanu Harjumaal, Vetla külas asuv endine metskonnakeskus, mida RMK soovis enampakkumisel kolmes osas maha müüa. Hoonet ja maad käidi vaatamas ja kuigi kõik ei olnud ideaalne, leidsime, et põhimõtteliselt võiks sellest asjast asja saada ning Liidu nõukogu otsustas peamaja kinnistu pakkumisel osaleda. Palvemeelselt otsustati pakkumine teha 35600 eurole (alghind 35000 eurot), usaldades, et kui see on Jumala tahtmine, siis sellest piisab, kui aga mitte, siis ostab keegi teine selle hoone ära.

Kui pakkumisi avati, siis selgus, et esimesena oli keegi teinud pakkumise summale 35596 eurot, ehk neli eurot alla meie pakkumise! Ehk siis – meenutades palvet, on järelikult see tõesti midagi sellist, mida Jumal just meile planeerib. Paar minutit hiljem aga avati ka teine ümbrik ja seal oli pakkumine 36000 eurole. Me ei võitnud seda enampakkumist ja jäime ühtlasi sellest hoonest ilma. Usaldades Jumalat, sest Tema teab asju, mida meie ei tea.

Ja teadiski. Lähenemas oli viimane Liidu nõukogu koosolek ja nõukogu liige Averonika Beekmann tegi ettepaneku, et selle võiks korraldada Türi lähedal Laupa mõisas – tegu on ju natukene erilisema ja pidulikuma koosolekuga ja kuna Tartu ja Tallinna kirikutes toimus just planeeritud nõukogu koosoleku päeval koristamistalgud, saigi otsus sellisena tehtud.

Paar nädalat enne seda koosolekut jõudis aga info ühest müüdavast hoonest Samliku külas, Vändra vallas. Kuna selle eest soovitud hind oli aga kõrgem olemasolevatest võimalustest, siis ei tasunud sellel siiski pikemalt peatuda. Aga kui ühel töösõidul jäi see hoone peaaegu tee äärde, läksime liidu esimehe Ivo Käsuga seda siiski vaatama. Ja tundus, et koht võiks olla sobiv laagripaigaks – rahulik ja vaikne, päris suure majaga, Pärnu jõe ääres ja kruntki oli sobiva suurusega (2,9 hektarit).

Ja nii lisanduski Liidu nõukogu viimase koosoleku päevakorda laagripaiga soetamise küsimus. Kuna Laupa asub Samlikule päris lähedal, ei olnud probleem ka seal ära käia ja lasta nõukogu liikmetel kujundada juba oma isiklik arvamus selle põhjal, mida nad näinud on.

Nõukogu liikmete üldine tunne ja arvamus oli, et see võiks olla meie koguduse laagripaigaks sobiv koht. Isegi oluliselt paremini kui Vetla, mida vaid napp kuu tagasi olime ka soovinud osta. Kuid hind ei olnud ikkagi sobiv, vaid enam kui 10000 eurot rohkem kui maksta oleksime saanud. Otsustasime siiski välja pakkuda selle summa, mis meil kasutada oli ja sellal kui minu ülesandeks oli omanikule helistada ja kuulata tema arvamust pakutu kohta, palvetasid teised Jumala juhtimise pärast. Müüja soovis küll natukene rohkem kui küsitud, kuid algsest soovist langes hind kümne tuhande euro võrra. Imeline.

Väikese arupidamise järgselt otsustas Liidu nõukogu selle summaga nõustuda ja nii ongi nüüdseks ostu-müügi leping allkirjastatud.

Muideks, eelmisel suvel oli müüja ühe ostjaga juba käedki löönud, kuid terviseprobleemide tõttu jäi tehing tollal sõlmimata. Ja nädala jooksul tehti müüjale ka natukene kõrgem pakkumine, kuid aumehena jäi ta oma sõna juurde. Oleme tajunud Jumala juhtimist selle kinnistu soetamisel ja kutsun üles kõiki paluma Jumala õnnistust ka selle kasutamisele.

Mis siis osteti – 2,9 hektarit maad millel asub endine töötajate puhkepaik (hoone, kus on kokku 12 tuba ja läbi kahe korruse ehitatud kaminasaal). Kinnistul on täiskasvanud metsa ja lagedat ala, samuti jõeäärne aas ning mööda voolav Pärnu jõgi. Lähedal asuvad Carl Robert Jakobsoni Kurgja-Linnutaja muuseum ning kaks turismitalu.

Mis seal toimuma hakkab? Kuigi selle aasta laagrid on juba peaaegu täielikult mujale planeeritud, toimub juulikuus Samlikus Rajaleidjate laager ning võib-olla veel mõnigi muu lühem või pikem väljasõit. Millised võiksid aga olla täpsemad tulevikuplaanid, milliseid hooneid ja rajatisi sinna veel püstitada, peaks juba otsustama peakoosolekul valitav uus liidu nõukogu koosseis. Usun ja palun siiski, et Samlikust võiks saada koht, kus Jumal võiks kõneleda ja inimesed anda oma elu Temale.

Jaga Facebookis
Kaart
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat