Rõõmusaare laagrikeskuse kolme laagri suvi

Seitsmenda päeva adventistide kogudus ostis Rõõmusaare kinnistu kuue aasta eest, siiani on  Rõõmusaarel peetud rajaleidjate suvelaagrit, eelmisel aastal lisandus ka askeldajate laager, nii et tee Rõõmusaarele ja laagripaik ise on rajaleidjatele ja askeldajatele juba tuttav, tänavu peeti laagripaigas esimest korda ka perelaagrit. Rõõmusaare laagrikeskusel on oma koduleht roomusaare.advent.ee ning infot sealsete tegemiste kohta saab ka Facebooki-lehelt Rõõmusaare laagrikeskuse nime alt. Laagrikeskuse väljaehitamist ja edendamist saab rahaliselt toetada lehel toeta.advent.ee.

Askeldajate laager

Juuli teisel nädalavahetusel, 7. kuni 10. juulini oli Rõõmusaare laagrikeskuses askeldajate laager, mida korraldatakse teist suve rajaleidjate laagrist eraldi. Askeldajad on 4–9-aastased lapsed, kes kuuluvad adventkoguduse laste- ja noorteorganisatsiooni rajaleidjate alla.

Laager algas neljapäeva õhtul lipu heiskamise ja askeldajate laulu laulmisega, sellele järgnes ühine õhtusöök. Teised päevad hakkasid hommikuvõimlemise ja piiblitunniga. Seekord oli laagri teema „Taevas“ ning uuriti nii loomislugu kui ka esimese vihma ja vikerkaare lugu. Samuti toimusid märkide tegemise töötoad.

10-aastane Stefan ütles, et talle meeldis laagri juures väga see, et sai olla koos emaga, sai õues magada ja et laagris oli ka palju sõpru. „Mulle meeldis maastikumäng, lihtsalt mängida ja batuudil hüpata.“ Piiblitundidest jäi Stefanile meelde lugu sellest, kuidas korraga oli palju vett ja pääses vaid kaheksa inimest.

Ka 6-aastasele Milale laager meeldis. „Siin oli väga lõbus ja saime vahvleid süüa. Meeldis maastikumäng ja et saime teha erinevaid märke. Piiblitunnist jäi meelde, et taevas on tähtis, sellepärast et seal elab Jumal.“

7-aastane Selena ja tema 6-aastane sõber Johanna ütlesid kui ühest suust, et neile meeldis väga tuulelohe meisterdamine. „Aga mul läks tuulelohe katki ja kaduma,“ kurvastas  Johanna, ent leidis siiski midagi, mis meele rõõmsamaks tegi: „Ma tegin ka käevõrusid!“ Piiblitundidest jäi tüdrukutele meelde, et Jumal lõi taeva ja et esimesel päeval loodi valgus ja pimedus.

7-aastane Hugo, 5-aastane Arnold, 10-aastane Bert ja 9-aastane Oliver kiitsid kõik samuti tuulelohe meisterdamist. Bert lisas, et kõige rohkem meeldis see, et sai sõpradega mängida ja teha erinevaid märke. Samuti olid poisid ühel meelel selle osas, et pühapäevane maastikumäng oli väga hea. Arnold mainis ära ka süstasõidu. „Piiblitunnist jäi meelde, et alguses lõi Jumal taeva ja maa ja et taevas on Taevaisa kodu,“ ütles Arnold.

Rajaleidjate laager

Paar päeva pärast askeldajate laagri lõppemist püstitasid oma telgi laagripaika rajaleidjad, liikumise 10–15-aastased ja ka vanemad osalejad. Seekordse laagri teema oli „Suurim kingitus“ ning selle egiidi all pakiti lahti erinevaid kingitusi, mille Jumal on meile andnud. Piiblitundides loeti lugusid ning mängiti mänge loodushoiu, loomakaitse, kvaliteetse ja tervisliku elu, aktiivse eluviisi ja sõpruse kohta.

Piiblitunni järel said lapsed ja noored töötubades endale uusi märke teha – iga edukalt läbitud tunni eest oli võimalik saada enda lindile uus märk. Näiteks omandati uusi teadmisi putukate, roomajate ja vulkaanide kohta.

Reedel said rajaleidjad suure heategevusüllatuse osaliseks, kui kogu laager sõitis Türi elamusparki, kus soovijad said kõrgematel ja madalamatel radadel ronida, tuubisõitu teha ning batuutidel hüpata.

Reedel olid kavas ka võistluslikumad mängud: välja selgitati sõlmevõistluse, mõõgadrilli ja marssimise parimad. Kiireimaks sõlmemeistriks sai sarnaselt eelmise aasta laagriga Eenok Randlepp, Piibli kirjakohtade kiireim rajaleidjate arvestuses oli Aleksandr Kazakov, samuti teist laagrit järjest, ning juhendajate arvestuses Merike Suits, marssimise karika pälvis Mikk Maurer.

Igal õhtul koguneti lõkke ümber, kus Krõõt Lõbus jutustas mõne õpetliku loo või juhendas laagrilisi ise lugu välja mõtlema. Hingamispäevases jutluses rääkis Krõõt eksami tegemisest, sellest, kuidas Jeesus on meie eest ühe suure lõpueksami juba ära teinud ja meil ei ole tarvis selle pärast muretseda. Krõõt kutsus rajaleidjaid üles veel rohkem oma Piiblit lugema ja Jeesuse koht uut avastama.

Perelaager

Tänavuse perelaagri teema oli võetud Joosua raamatust: „Mina ja mu pere teenime Jehoovat“ ning see toimus 22.–24. juulini – üle pikkade aastate taas telklaagrina. Kuna koguduste liidus praegu peretöö juhti ei ole, korraldasid laagri vabatahtlikkuse alusel Kaile Tuvi, Aiki Pärna ja Hele Kulp.

Kaile rääkis, et kui tööliste koosolekul perelaagrist juttu oli, siis tema ei olnud ärajätmise poolt ning teised naised haakusid selle mõttega, pakkudes ennast kohe korraldamisel appi. „Saime kolmekesi kokku ja vaatasime, mis varasemalt on toimunud. Püüdsime põhipäevaks teha hingamispäeva, et kes ei taha telgis ööbida, saab ikka täispäevast osa,“ rääkis Kaile.

Laager algas reede õhtul ühise õhtusöögi ja seejärel lõkkeõhtuga, kus kuulati nelja abielupaari tutvumislugusid. „Need lood on alati hästi põnevad, nii et reedeõhtuse lõkkeõhtu tahtsime kindlasti jätta,“ sõnas Kaile.

Hingamispäev algas piiblitundide ja jutlusega. Sõna jagas Kärt Lazic, kes kutsus üles kriitilise pilguga üle vaatama kõik selle, mis võib takistada järgmistel põlvedel kogudusse jääda, ning aina enam klammerduma Joosua lause külge, et me teenime oma perega Jumalat. Lõunal oli jalutuskäik Kurgjale ning pärast seda arutelugrupid. Laagrilised said valida kolme teema vahel: mina ja mu pere rasketel aegadel, pere usk elus ja elu usus ning mina ja mu pere teenime Issandat – nii nagu alati. „Eesmärk oli, et pered saaksid kokku, et oleks võimalik olla osaduses ja jagada kogemusi. Mulle väga meeldisid need arutelud, meie grupis oli raske isegi lõpetada. Inimestel on vaja üksteisega kogemusi jagada, see ehitab üles. Saab rääkida ka mitte nii headest kogemustest – sa näed, et kõik ei ole alati hea ja julgetakse rääkida ka sellest, mis on halvasti. Ükski pere ei ole täiuslik – see on mõnes mõttes ülesehitav, kui julged jagada ka seda, mis on halvasti ja kuidas Jumal on nendest olukordadest läbi aidanud,“ selgitas Kaile ning lisas, et grupp, kus räägiti rasketest aegadest, oli väga populaarne. „Tagasisidest sain ka teada, et see oli huvitav arutelu. Inimesed tahavad oma mõtteid jagada rahulikus õhkkonnas.“’

Kaile sõnas, et tunneb heameelt, et sai tehtud otsus laager korraldada. „Me oleme sellised põikpäised naisterahvad, mõtlesime, et ei ole midagi, teeme ära. Mõtlesin, et kui Jumal tahab, et see laager on, siis Tema loob siia õhkkonna. Kokkuvõttes oli laagri kava tihe ja osalejaid palju.“