Virgutuskoosolekutest Tartus

Avaldatud 4.5.2010, autor Kärt Lazic

30. aprillil ja 1. mail toimusid Tartu adventkoguduses erilised jumalateenistused. Ansambel D-duur korraldas kolm seeriakoosolekut üldpealkirjaga "Jumal ja mina".

Reedeõhtune palveteenistus "Jumal minule" oli veidi intiimsemat laadi – kooslaulmiste, palvete ja tunnistusega. Oma sõnavõtus rõhutas Toomas Lukk seda, et inimese väärtust ei määra tema oskused, välimus ega saavutused. Jumal oma armastuse ja ohvriga on andnud inimesele väärtuse ning meil tuleb igaühel see vaid vastu võtta. Teenistuse sõnumit täiendas kaunis slaidiprogramm ning kooslaulmised muutis eriliseks D-duuri kvaliteetne mitmehäälne toetus. Nende abiga saigi süda hingamispäevaks valmis seatud.

Laupäevahommikune ülistusteenistus kandis pealkirja "Mina Jumalaga" ning pööras tähelepanu nendele muutustele, mida Jumal meie ellu soovib tuua. Mitmekesine ja kaasahaarav programm hõlmas taas slaidiprogrammi, ühislaule, palveid ja sõnalist osa, kuid seekord lisandusid jumalateenistusele ka kooslugemine, lastejutt ning D-duuri "esinemislood". Eriline osa oli eelmisel õhtul ja hommikul kogutud eestpalvesoovide Jumala ette toomine. Tundub, et inimestel on südame peal nii rõõme kui muresid, kuid sageli ei juleta-mäletata neid miskipärast kogu koguduse ette tuua. Suur viga.

Koos rõõmustamine ja koos muretsemine annab Jumalale ekstra põhjust midagi ette võtta ning lähendab koguduseliikmeid - teeb usu praktiliseks. Tore ja terviklik programm, mis nõudis igalt saalisviibijalt aktiivset kaasategemist ja -mõtlemist, ning tänu hulgale külalistele täienenud pingiread tekitasid hinge sooja tunde terveks lõunaks. Ei jõudnud õhtut ära oodatagi!

Laupäeva õhtul, pärast lõunasööki, jutuajamisi, advent-traditsioonilisi pikutamisi või jalutuskäike, koguneti taas (ja külalisi veelgi rohkem – aitäh kõigile tulijatele ja kõigile teiste-kaasa-kutsujatele, sest õlatunne on osaduse juures mõnikord hädatarvilik) kirikusaali, et saada osa viimasest jumalateenistusest – "Mina Jumalale". Kõige "kontserdim" kolmest teenistusest, pakkus see kuulajatele võimaluse nautida tervet hulka kauneid esitusi – lisaks D-duurile käisid poodiumil ka külalisesinejad Allan (akustiline kitarr) ja Villem (basskitarr). Kuulamiseks mõeldud ja kaasalaulmiseks mõeldud laulude vahel võtsid tunnistustega sõna Leonora ja Evelin Nõmmik, kes jagasid teistega seda, mida nemad soovivad Jumalale anda ning mida see andmine nende jaoks tähendab. Siirad sõnad ja ehedad kogemused jõudsid otse kuulaja südamesse. Ka Toomas rääkis seekord sellest, mida Jumal meilt vastu ootab – et on terve rida tegusid, mille läbi saame Teda ülistada, kuid ennekõike peame oma südame Jumalale andma – alles siis saavad need teod mõtte ja sisu. Tõeline teenimine on tegelikult see, mis toimub väljaspool kirikusaali seinu. Pärast kõnet loeti koos saaliga piiblitekste, mis ülistasid Jumalat ning mille vahele D-duur laulis a’capella kirikuviise (nendele omaseks saanud stiilist veidi erinevaid, traditsioonilise kirikumuusika valda kuuluvaid laule).

Kuigi koosolekutele olid oodatud kõik, olid peamiseks sihtgrupiks seeria teema autori Toomase sõnul siiski koguduse liikmed, kellele D-duur soovis pakkuda „vaimulikku värskendust“, mis murraks tavalise kirikuelu rutiini ning „innustaks ja aitaks vaimulikus elus edasi minna“. Idee ise oli Toomasele tulnud kui „välk selgest taevast“ ning leidis kiiresti toetust teiste d-duurlaste seas, kes ühtlasi kõik enda tegevusele praktilist väljundit ihkasid. Otsustati ette võtta midagi, mis hõlmaks enamat kui vaid kontserdielamuse pakkumine – seda eesmärgiga meenutada koguduse liikmetele, et kirikusse ei tasuks tulla vaid esinejate ja kontsertide, vaid ennekõike sõnumi pärast. „Muusika ei ole eesmärk omaette, vaid üks vahenditest, mis aitab Jumalat teenida,“ selgitas Toomas ansambli maailmaparanduslikku ideed. Nii saigi jumalateenistuste seeria kokku pandud ja läbi viidud ühise pingutusena nii muusikalise kui sõnalise külje eest hoolitsedes.

Kui vaadata nende nägusid, kes laupäeva õhtul end kodu poole minema sättisid, näis, et D-duuri eesmärk sai Jumala abiga täidetud ja rohkemgi veel – virgutatud said küll kõik, kes avatud südamega sõnumit vastu võtsid. Jääb üle ainult tegijaid tänada ja loota, et selline ettevõtmine saab alguseks paljudele teistele sarnastele koosolemistele, mis hoolitseksid nii koguduseliikme kui uudistaja erinevate – nii esteetilis-kultuuriliste kui hingeliste – vajaduste eest.

Jaga Facebookis
Vaata seotud teemal
Loe seotud teemal
Veel samalt autorilt
Veel samast rubriigist
Rubriigid
RSS
Veel huvitavat