Täpselt õigel ajal

Tihti juhtub, et kirjandusevangelist leiab ennast mingil teadmata põhjusel kuskilt kodust, äriringkonnast või muust kummalisest kohast. Alles hiljem saab ta teada, et Püha Vaim oli teda juhatanud teel konkreetse otsiva inimese juurde. Tihtipeale jõuab ta kohale täpselt õigel ajal, et sellele hingele lootust, rõõmu ja tõde tuua. Just sel põhjusel on kirjandusevangelistide töö nii huvitav ja tähendusrikas.

Chips Wood oli kirjandusevangelist Zimbabwes. Ühel päeval külastas ta kodu, kus elas kolmeliikmeline perekond – isa, ema ja umbes kümneaastane poeg. Ta leidis, et nad olid huvitatud vaimulikest asjadest ning eriti oma ainsa lapse harimisest. Ta esitles neile "Piiblilugusid". See meeldis neile väga ja nõustusid, et see tuleks nende pojale vägagi kasuks, kuid nad olid lubanud talle jõuludeks jalgratta osta ja uskusid, et poleks olnud õige seda lubadust murda.

Nende poeg oli väljas mängimas, kui Chips üritas parajasti majas ta vanemaid veenda raamatuid ostma. Ta tundis miskipärast, et selle perekonna jaoks oli äärmiselt tähtis need raamatud just nüüd saada! Pärast pikka vestlust soovitas Chips, ise meeleheitel, et nad võiksid lapselt uurida, mida ta parema meelega sooviks – raamatuid või jalgratast. Ta mõistis, et oli väga tõenäoline, et kümneaastane laps valiks jalgratta. Laps kutsuti sisse ning pärast raamatute näitamist paluti tal otsus langetada.

Poiss oli tõepoolest raske valiku ees. Ta istus seal, sügavalt mõttes, ja lehitses raamatuid. Keegi ei öelnud sõnagi – ei vanemad ega Chips. Laps pidi ise oma otsuse langetama.

Minutid möödusid. Viis minutit tundusid Chipsi jaoks nagu terve tund. Kuid lõpuks tegi poeg otsuse ja ütles: "Isa, ma valin need raamatud." Vanemad austasid ta otsust ja raamatud toimetati kohe kohale. Chips palvetas koos perega ning lahkus siis nende kodust, ise väga õnnelik, et jälle üks perekond "Piiblilugudega" õnnistatud sai.

Möödus kuid. Siis külastas Chips ühel päeval teisi inimesi samas naabruses ja mõtles, et võiks samahästi ka seda peret uuesti külastada ja vaadata, kuidas neile raamatud meeldisid. Majaperenaine tuli talle uksele vastu ja andis edasi kurva uudise, et nende poeg oli vaid kaks nädalat pärast raamatute ostmist surnud.

Nende pojast sai verevähi ohver. Ta viidi haiglasse, kus arstid andsid endast kõik, et ta elu päästa. Ühel ööl, kui vanemad haiglas ta voodi kõrval seisid, ütles ta neile: "Ema ja isa, suur aitäh nende raamatute eest, mis te mulle ostsite. Nad tähendavad mulle nii palju. Ma õppisin nende kaudu tundma Jeesust ja Tema suurt armastust minu vastu ning ma võtsin tema oma Päästjana ja Sõbrana vastu. Jalgratas poleks suutnud minu heaks seda teha, mida need raamatud tegid. Palun tooge mulle need raamatud, kui jälle tulete." Selsamal ööl nende poeg suri.

Palveta täna Püha Vaimu juhtimise pärast kirjandusevangelistide elus. On palju inimesi, kel pole palju aega jäänud, et päästeplaanist teada saada.