Kakskümmend seitse korda vangis

Tänane kogemus on taas kord pastor Russ Thomase kogumikust, kes töötas mitmeid aastaid Lähis-Idas kirjastusjuhina. Ta jutustab Youssif Faragist, kirjandusevangelistist, kes töötas Egiptuses president Nasseri ajal. Youssif oli julge tööline, kes ei lasknud millelgi takistada teda tegemast seda, milleks teda oli kutsutud.

Youssifi raamatuesitlus väikese või mahukama müügi jaoks võttis ainult kolm või neli minutit. Tihti ütles ta inimestele midagi sellist: "Kui võtaksime teilt tasu nende teadmiste eest, mida see raamat sisaldab, või kui peaksime maksma nendele inimestele, kes need raamatud meile jaoks kirjutasid, oleks see väga-väga kallis; tegelikult peaaegu võimatu osta. Nii et, näete, me peaaegu et kingime selle teile. Kas teil oleks parem seda inglise või araabia keeles kasutada?"

Enamik inimesi Egiptuses oskavad väga vähe inglise keeles lugeda, nii et nii Yossif kui ta klient naeratavad mõlemad. Youssif võtab välja oma tšekiraamatu. Välgukiirusel kirjutab ta üles raamatu või raamatute pealkirjad ning vajaliku summa, rebib tšeki lahti ja ulatab selle kliendile, öeldes talle aitäh, lai ja enesekindel naeratus näol.

Korterelamus pole tema jaoks tavatu helistada kahte uksekella korraga. Kui mõlemad uksed avatakse, ütleb ta ühele: "Oi, palun väga vabandust. Oodake, palun, viis minutit, ja ma olen kohe tagasi." Siis läheb ta otsejoones sinna, kui esimese kliendi külastus on läbi.

Üks naine pidas Youssifi kinni, kui ta korterelamust lahkumas oli, ja anus: "Palun, tulge tagasi ja palvetage meiega korra veel." Üks teine perekond, kui nad teda paar päeva hiljem nägid, käis peale: "Palun, tulge ja palvetage veel meie kodus. Kõik on teie palvest saadik nii hästi läinud." Keegi teine ütles: "Kas te, palun, kirjutaks selle palve minu jaoks üles? See oli kaunis."

Ajaks, mil Russ Thomas selle loo kirja pani, oli Youssif kakskümmend seitse korda vangis olnud. Kuid see ei takistanud teda järgmisi kristlikke raamatuid müümast. Ühel päeval müüs ta raamatuid president Nasseri naisele ning võitis ta sõpruse. See aitas teda mitmel korral, kui ta oli hädas ning ei suutnud muud väljapääsu leida.

Meil on vaja rohkem Youssifeid. Me vajame neid meie maailmapõllu peaaegu igas liidus, unioonis ja divisjonis. Mehi ja naisi, kes ei laseks mitte millelgi neid takistada trükisõna kaudu patuhaigele maailmale evangeeliumi kuulutamast. Mehi ja naisi, kes oleks vajadusel valmis minema kakskümmend seitse korda vangi, kuid siis ikkagi jätkaks seda, milleks Jumal nad kutsunud on.

Täna palvetame, et Jumal annaks meile mehi ja naisi nagu Youssif, kes teeniks Teda kirjandusteenistuses. Prooviaja lõpu lähenedes peavad need, keda Jumala heaks tööle kutsutakse, olema aina julgemad, vahvamad ja uuenduslikumad.