Mis on süda? See on organ, tänu mille töötamisele saame elada. Süda pumpab verd, hoiab meil elu sees. See on eluspüsimiseks hädavajalik. Ja südant on ainult üks, seevastu kopse on kaks, neere on kaks, tänapäeval saab hädavajadusel ühe oma neerudest või kopsudest annetada abivajajale, kelle kopsud või neerud ei tööta enam Jumala poolt ettenähtud viisil. Elu praktika näitab, et inimene saab elatud ka ühe neeru või kopsuga, isegi ühe ajupoolkeraga, kuid ilma südameta ei saa mitte keegi elada. Sest kui me selle elutähtsa organi ära kingime, kaotame ise elu.
Aga meie Looja Jumal väidab hoopiski vastupidist. Jah, Ta väidab, et kui meie anname oma südame Temale, siis meil on elu, lausa ülirohkesti. Ja Tema juba teab, mida see tähendab. Mitte et me peaks tõesti operatsioonilaual päriselt südame ära andma. Jumal ei taha meie organeid, Ta teab, et need on kõik väga vajalikud. Ta soovib meie südamehoiakut, mõistust, olemist, alistumist.
Kui kaks inimest teineteist armastavad ning annavad Jumala palge ees teineteisele tõotuse olla oma armastatu ja väljavalitu kõrval kuni surmani, siis nad justkui annavad oma südame ära. Sarnane peaks olema ka minu ja Jumala, sinu ja Jumala suhe. Sa armastad Jumalat nii palju, et sinu süda kuulub Temale. Hommikul ärgates sa hüüad Ta poole: „Tänu, Looja, uue päeva eest! Tere hommikust, mu armas Juht ja Päästja! Palun juhi mu samme ja mõtteid ja suhtumist, ma kuulun Sulle.“ Ja nii terve päeva jooksul: kõik, mida mõtleme ja teeme, lähtub meie Loojast ja Lunastajast – me kuulume kõige täiega Temale.
Südame ära andmine on iga päev äärmiselt oluline. Tahan teile jagada oma kogemust, kui mu kaheaastane muudkui nuttis ja nuttis, aga ma tõesti tahtsin väga magada. Ma proovisin rahustada ja masseerida/silitada tema selga, mis tavaliselt väga hästi rahustab ning aitab edasi magada. Lapse nuttu oli juba väga raske taluda. Tegin siis lõpuks seda, mida Jumal kannatlikult ootas: pöördusin Tema poole ja palusin, et Ta Saatana minema ajaks, ning hetke pärast saabus vaikus. Te võite ette kujutada, kui tänulik ma olin, et lõpuks taipasin oma kalli Abimehe poole pöörduda, et lõpuks taipasin, et kuulun kõige täiega Talle, igas hetkes.
Kutsun sindki täna eriliselt oma südant oma Loojale, Lunastajale, Päästjale ära andma. Ta on sinu varjupaik igal ajal. Looda Tema peale, siis tunned rõõmu teedest, millele Ta sind käima paneb.
Issand, ma annan täna Sulle oma südame, kogu oma elu ja usalduse. Juhi mu samme ja mõtteid, et ma võiksin käia Sinu tahtes ja tunda rõõmu Sinu teedest.
Külli Keel
In English