Patmos

See salm kirjeldab paika ja olukorda, milles kirjutati Piibli viimane raamat, Ilmutusraamat. Johannes ütleb, et kui talle anti korraldus nägemustes saadud sõnumid kirja panna ja edastada need seitsmele Väike-Aasia kogudusele, oli ta Patmose saarel. Pärimuse kohaselt oli ta mõistetud Patmose saare kaevandustesse sunnitööle. Et Johannes just sunnitööl oli ja umbes 90-

aastasena rasket kaevuritööd tegema pidi, sellele ei ole otsest kinnitust ei Piiblist ega arheoloogiliste leidude põhjal. Kindel on aga see, et Patmos ei olnud elukohana Johannese vabatahtlik valik. Ilmselt oli ta sinna välja saadetud „Jumala sõna ja Jeesuse tunnistamise pärast“, et takistada tema tunnistuste mõjujõudu evangeeliumi levikul.

Elus on olukordi, kus Jumala arm ilmneb ebameeldivates oludes just kõige kirkamalt. Inimesed, kelle mõjukus on nad asetanud ühiskondliku tegevuse keerisesse, ei pruugi suuta tegeleda samal ajal sellise keskendumist nõudva valdkonnaga nagu kirjutamine. Samuti võib üksindus kirjutamise juures olla ahistav: on tunne, et mind vajatakse nii paljudes kohtades mujal ja tuleks jõuda veel palju enamate inimesteni. Siis äkki leiad sa ennast olukorrast, kus kõik sidemed lähedastega on läbi lõigatud, kõik tavapärased tööd ja toimetused takistatud – „miks ometi?“ küsid sa Jumala käest. Aga võib-olla on nii, et kõik kohtumised ja aktiivne evangeeliumitöö ununevad, aga see, mida sa oma sunnitud eraldushetkedel kirjasõnaks vormisid, kõnetab veel paljusid nii praegu kui tulevikus, nii lähedal kui kaugel.

Johannest oli õnnistatud pika eluga. Ainsa veel elus oleva Kristuse jüngrina oli ta kristlaste kogukonnas kindlasti üks nõutumaid kõnelejaid. Tema mälestusi ja õpetusi kuulati ahnelt, talle esitati palju küsimusi. Ometi lasi Jumal pagendada ta Patmose saare üksindusse, et olla ta kõrval ja näidata talle, „mis peatselt peab sündima“ (Ilm 1:1). Johannese poolt kirjapandu Ilmutusraamatu näol on olnud kinnitajaks ja suunanäitajaks rohketele kristlaste põlvkondadele tänase päevani ja on seda jätkuvalt ka edaspidi.

Armas Jumal, tänan Sind, et isegi eraldatuses ja raskustes ilmneb Sinu arm ja vägi. Aita mul usaldada, et ka keerulistes olukordades oled Sina minu kõrval juhatamas ja kinnitamas tõe teel.

Hele Kulp