Hädaabi 911

Psalm 91 on kristlaste jaoks "hädaabi 911". See kinnitab mulle, et nii kaua, kui ma Jumala tahtmist teen ja olen seal, kus Tema soovib mind näha, elan ma "Kõigekõrgema kaitse all" ning mul pole midagi karta. Mõnikord võib tunduda, et kõik on minu vastu, kuid ma ei kaota julgust – Jumal armastab mind ning Ta viib mu sellest läbi.

Tudengist kirjandusevangelist müüs raamatuid, et oma õppemaksu tasuda. Ta töötas terve suve väga usinalt ja Issand õnnistas teda vajaliku hulga müüdud raamatutega. Kuid need "müüdud" raamatud olid vaid tellimused ning need tuli veel klientidega kokkulepitud hilisemal kuupäeval kohale toimetada. Tulevik tundus helge ja see tudeng oli väga õnnelik.

Siis tuli kätte aeg kõik pakid laiali vedada – ja neid oli palju! Ta rõõmustas, kui üksteise järel raamatuid kohale viis. Ta rahaline seis nägi iga hetkega aina parem ja parem välja. Siis juhtus midagi! Midagi, mille kohta ta polnud kunagi mõelnud, et see temaga juhtuda võiks. Kui ta ühel pärastlõunal, pärast järgmist väga edukat raamatute laialivedamise päeva, oma rattal edasi sõitis, märkas ta eespool üht meest kõndivat. Alguses ei valmistanud see talle mingit muret, kuid kui ta lähemale jõudis, lükkas mees ta rattalt alla, suunas tema peale püstolitoru ja nõudis raha. Mida ta tegema pidi? Ta võttis oma taskust kogu raha ja ulatas selle mehele. Mees pistis selle enda taskusse ja hakkas lahkuma, kuid siis pööras tudengi poole tagasi ja nõudis talt ka tema riideid. Tudengil ei jäänud muud üle, kui ka oma riided seljast võtta ja mehele üle anda. Need polnud oma uue omaniku jaoks ehk päris õige suurusega, kuid märksa paremad kui ta vanad, mille ta lihtsalt sinnasamasse jättis, kui nad seljast sai.

Tudeng oli šokeeritud. Miks see temaga juhtuma pidi? Kogu ta raha oli läinud ning samuti ta riided! Mida teha? Ta mõtles mõne hetke ning otsustas siis, et targim, mida ta teha võis, oli mahajäetud riided selga tõmmata ja koju minna. Kui ta jakki selga tõmbas, tundis ta, et tasku on punnis. Ta lükkas käe taskusse ja avastas oma suureks üllatuseks, et kogu ta raha oli sellesse taskusse ununenud, kui mees oma riided temaga ära vahetas. Tudeng rõõmustas Issandas, kui oma rattale ronis ja koju läks.

"Kes Kõigekõrgema kaitse all elab, viibib alati Kõigeväelise varju all. Ma ütlen Issanda kohta: "Tema on mu varjupaik ja mu kindel mäelinnus, mu Jumal, kelle peale ma loodan!"" (salmid 1, 2, NIV).

"Sest tema annab oma inglitele sinu pärast käsu sind hoida kõigil su teedel. Kätel nad kannavad sind, et sa oma jalga ei lööks vastu kivi" (salmid 11, 12).

Kivid jäävad alati teele alles ning samuti ka inglid. Kuid tihtipeale on kivid need, mis meid alandlikena hoiavad.