Helsingi kogudus müüs oma maja, et osta kauplus

Helsingi kogudus võttis hiljuti vastu julge otsuse müüa kogudusehoone, mille omanikud nad viimase poolesaja aasta jooksul olid olnud, ning osta kauplus linnaosas, kus nad saavad teenida kogukonda. See on koguduse parim otsus.

Kallio kogudus on Helsingi kesklinna üks kahest kogudusest, selle liikmeid innustas Taani koguduse kasutatud asjade poe Helping Hand (Abikäsi) tegevuse edukus. Kopenhaageni kogudus peab seda poodi vabatahtlikkuse alusel. Poes müüakse hea kvaliteediga kasutatud rõivaid, raamatuid ja teisi asju. Seal on koht ka istumiseks ja jutlemiseks, saab juua kuumi jooke ning aeg-ajalt kuulata pastori kitarrimängu. Kopenhaageni pood on olnud edukas, nii et töös on veel kahe sarnase poe avamine Taani teistes linnades.

Kas see kogudus, mille liikmed on valdavalt vanemaealised, suudab teha sama asja? Mitte eriti! Nad uurisid Taani mudelit ning kohandasid selle enda olukorraga Soomes. Linnavõimude julgustusel valisid nad poe asukohaks linnajao, kus on rohkem inimesi, kes abi vajavad, kaasa arvatud põgenikke ja migrante. Koostööd tehakse ADRA Soome osakonnaga, kes peab poodi nädala sees. Kolmapäeviti üle nädala panevad nad kaupluse müügiartikleid üles kaupluse ette tänavale; vabatahtlikud ja kuni neli pastorit võtavad aega, et möödujatega rääkida, näitusi korraldada ning jagada tegutsevat armastust.

„Minu jaoks ei ole paremat töökohta,” ütles Gintice Serepiniene (pildil vasakul), poe mänedžer. Inimesed käivad tema poest läbi, vaatavad riideid või jalutavad niisama. Mõned istuvad kohvikunurgas ning joovad teed, kuulavad muusikat ja naudivad sõbralikku vestlust.

Külastajate arvud kasvavad kahekordseks väljapanekute kolmapäevadel või kui rahvas koguneb kaks korda nädalas kõrval asuvasse supikööki. Serepiniene, kes on pärit Leedust, mõistab migrantide vajadusi ja mõtteid, kui nad tema poest mööda kõnnivad. Tema sõbralik olek muudab vestlused kergeks. ADRA sildi ja kristliku lastekirjanduse taustal võtavad need vestlused sageli vaimuliku sisu. Kuid poe ainukesed külastajad ei ole migrandid, ka soomlased käivad poes meeleldi ja leiavad sobivat kaupa.

Aga kus on kirik? Reede õhtul lükatakse riidestanged ja nõuderiiulid ruumi ühte seina ja koguduse jumalateenistus toimub samas ruumis. Jumalateenistusel osaleb umbes 40 inimest. See tähendab, et klientide jaoks pole mingeid piire – nad saavad ennast selles kirikus turvaliselt tunda.

„See on meie koguduse jaoks olnud imeline kogemus,” ütles Kalervo Aromäki (pildil paremal), Soome adventkoguduse esimees. „See on muutnud koguduse väljapoole vaatavaks ja kaasavaks. Kogudus on nüüd misjon.”
Ka Atte Helminen, kes on Helsingi piirkonna pastorite meeskonna liige, on rahul. „See projekt on nüüd üle aasta aja kasvanud ja me oleme väga rahul – meil on lausa plaan alustada sarnase projektiga Helsingi peakirikus,” ütles ta.

Ka linnavalitsus on rahul ning innustab kogudust avama teist poodi Helsingi idaosas. Koguduseliikmed otsivad praegu sobivat ruumi.

Aromäki loodab, et Helingi Helping Hand ja pitsakirik, mis on suunatud Tampere noortele, ning plaanid rajada Helsingi peakiriku juurde perekeskus toovad adventkiriku Soomes taas elule. Soomes elab 5,5 miljonit inimest, kirikus käib alla kahe protsendi elanikkonnast. Näib, et 4500 adventisti muudavad seda olukorda.