1-4. veebruaril olid Eesti mehed avastamas Soome põlismetsi. Käes oli 2015. aasta talvematk. Kuna asukoht oli paljude jaoks kauge ja kulukas, võtsid selle teekonna ette ainult 4 matkalõvi: Mairo, Vallo, Tõnn ja Marek.
Kõik algas tegelikult juba laupäeva õhtul, kus Tallinna adventkirikus toimusid viimased öised pakkimised ja toidumoona jaotamine matkaliste vahel. Seejärel kiire unepuhkus ning olimegi kell 7 Tallinna sadamas ja seejärel laeval. Aega sisustasime magamisega, seejärel seisis ees sõit Kouvola lähistel asuvasse Repovesi rahvusparki. Panime vaimu ja asjad valmis ning asusime pühapäeva pärastlõunal Soome metsi vallutama. Esimene päev kujunes kõige raskemaks. Läbisime umbes 15km, millest viimased olid juba kottpimedas metsas kaardi ja kompassi abil seigeldes. Seljakotid kaalusid kõigil 20kg ringis. Kuna väsimus oli juba oma töö teinud ja jõud oli raugemas, tegime otsuse, et Vallo ja Tõnn jätavad teised maha ja jooksevad ning üritavad teeotsa või kaardil olevat majakest leida. Eksitavad olid nii kaardi vanus, põdrajäljed kui matkaraja märgid puutüvedel. Lõpuks siiski sai lõpppunkt leitud ja ka teised sinna viidud. Mairo läks pärast telkide püstitamist kohe magama, teised tegid süüa, lõkke ja kuivatasid riideid.
Temperatuurid püsisid nii päeval kui öösel 0 kraadi lähedased, mis kergendas kõvasti matka ja säästis energiat. Mitu korda ületasime teekonna lühendamiseks järvi, teadmata paksu lume all oleva jää paksust. Kuigi vesi oli mitmeski kohas peal, keegi läbi ei kukkunud. Leidsime, et ka tõuse on tunduvalt rohkem kui Eestis ning mäkke ronimist tuli koguaeg ette. Ilusad olid miniatuursed jääliustikud, kus jääpurikad katsid lihtsalt kivipaljandeid. Lund sadas peaaegu vahetpidamata ning oli arvata, et auto kättesaamine saab raske olema. Ööbisime olemasolevates lõkkekohtadega paikades, teine öö olime laavus(metsamajake) ja viimaseks ööks ehitasime ise kuuseokstest, pakkudest ja söögilauast lumeonni.
Õhtuti õppisime õppetükki, kokkasime ning tegelesime fotograafia praktiseerimisega. Teised päevad olid natuke kergemad, kõndisime vähem ning olime juba lõunaks laagripaigas, kus sai puhata ja juttu puhuda. Eelviimasel päeval käisid Vallo ja Marek auto juures bensiinivarusid täiendamas ning otsustasid ka auto parema tee peale saada. Pärast 1,5h pusimist ja kaevamist sai auto lumevangist vabaks ning pargitud paremasse parklasse.
Kolmapäeva hommikul tegime väikse jalutuskäigu ja läksime üle rippsilla auto juurde ning oligi aeg tagasi kodumaa poole teele asuda. Kogu matka jooksul juhtus küll siinseal väikseid äpardusi, kuid sellest hoolimata oli väga mõnus ja huvitav matk. Aitäh seltskonnale ja Taevaisale selle toreda kogemuse eest!
Kutsume kõiki osalema ka järgmistel matkadel,mis juba varsti toimuvad, kevadise suurvee ajal. (Juhul kui veel mõnda talvematka ei tule)