Täna on lastekaitsepäev. Minu sees on küsimused, miks selline päev, kelle või mille eest lapsi peab kaitsma rahu ajal? Facebookis sattus mu ette üks tekst, mis pani mõtlema ja kirjutama seda tunnistust.
Pärast suurt pahandust ütles üks ema oma lapsele, et mingu nüüd ja otsigu endale ise vits. Laps oli kaua ära ning tagasi jõudes oli ta nägu pisaraist märg. Ta ütles: "Ema, ma ei leidnud vitsa, aga ma leidsin kivi, millega võid minu pihta visata." Siis ema mõistis, millisena oli olukord tundunud lapse vaatenurgast: laps mõtles, et kui mu ema tahab mulle haiget teha, siis ei ole mingit vahet, kuidas ta seda teeb, ta võis seda sama hästi ka kiviga teha. Ema võttis lapse sülle ja nad mõlemad nutsid. Ema pani selle kivi kööki riiulile, meenutamaks, et vägivald saab alguse lastetoast ning kui me ei suuda näha olukordi lapse vaatenurgast, võime me neile õpetada hoopis midagi muud, kui ise arvame õpetavat.
Kas me teame, mida tähendab olla laps? See tähendab uskuda armastusse, uskuda imedesse ja muinasjuttudesse. Laps õpib meilt, tahab olla oma ema või isa sarnane. Me peaksime kasvatama oma lapsi sedasi, et neis säiliks usk headusse ja armastusse ka täiskasvanuna. Iga lapsevanem ja keskkond, kus laps elab, on lapsele suurim õpetaja, justkui peegelpilt, mida laps püüab järele teha. Pole olemas halbu lapsi, on laste halvad teod. Kui suurele inimesele ka järjepidevalt korrutada, et ta on halb, jääb temagi lõpuks seda uskuma.
Vägivald ei ole kunagi viinud mõistmisele. Vägivald sünnitab vägivalda. Suure inimese suurust näitab see, kuidas ta kohtleb väikesi inimesi. Õrnust, tarkust ja headust ei saa lastesse sisse peksta. Kui meie armastame ja hoolime oma lastest, siis tahavad nemad samaga vastata. Sest kui laps armastab sind, siis ei taha ta ju teha tegusid, mis kahjustaksid meid ja meie tundeid. Sageli tuleneb lapsevanema vägivald sellest, et ei tulnud sellel hetkel ta toime iseendaga. Kakluse ja vägivalla taga peitub sageli olukord, kus inimene ei taha oma hingehaavade veritsemist pealt vaadata.
Jumal tahab, et me hoiaksime ja kaitseksime oma lapsi. Lapsed peavad tundma end vajalikena. Laste kaitsmine on iga inimese kohustus. Meie lastel on õigus olla õnnelikud, kasvada üles stabiilses kodus, olla vabad ja kasvada oma kodu toel üles sellisteks, nagu Jumal on neid loonud. Seda tahab ka Jeesus, kui Ta ütles: “Laske lapsed minu juurde tulla ja ärge keelake neid, sest Taevariik kuulub neile.” (Mt 19:14)
Kui ma panin Google'is otsingusse "laste kaitsmine", sain pika otsimise peale vaid ühe artikli kirikliku lastekaitse teemal. Suurt rõõmu tegi mulle see, et see artikkel on advent.ee kodulehel. Seal on kirjas, et Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus hindab lapsi kõrgelt.
Piibli valgusel on lapsed kallihinnaline kingitus Jumalalt. Lapsed on usaldatud vanemate, perekonna, usukogukonna ja ühiskonna hoolde. Lastel on tohutu potentsiaal anda oma positiivne panus koguduses ja ühiskonnas. On ääretult tähtis pöörata tähelepanu laste eest hoolitsemisele, nende kaitsmisele ja arendamisele. Jeesus ise andis eeskuju selles suhtes, millist lugupidamist, hoolt ja kaitset peaksid lapsed saama täiskasvanutelt, kelle hoolde nad on usaldatud. Seitsmenda Päeva Adventistide Kogudus asetab esikohale eelkõige vanemate harimise. On leitud, et leebemate kasvatusmeetodite kasutamise korral on tõenäolisem, et lapsed teevad elujaatavaid valikuid ja võtavad suureks sirgudes omaks ka oma vanemate väärtused.
Armas Jumal! Ma tänan Sind, et oled usaldanud meile meie lapsed. Aita meil hoida ja armastada oma lapsi. Palun aita meil kaitsta kõiki meie lapsi väljastpoolt tulevate ohtude eest. Palun kaitse meie lapsi nende endi eest. Anna meile, lapsevanematele, mõistust seada piiranguid laste nendele tegevustele, mis kahjustavad neid endid. Au ja kiitus, tänu ja ülistus Sulle, armas Jumal!
In English