Pauline ja "Ajastute igatsus"

Jumala raamatuid viiakse miljonite inimeste kätesse ja koju üle kogu maa. Paljud ostavad raamatu, kuid ei loe seda, ning siis juhtub ühel päeval midagi, mis neile raamatu jälle meelde tuletab.

Nii juhtus ka Paulinega. Paulinel oli tõsine probleem. Ta elas ühe mehega ning neil oli kaks last, kuid nad polnud abielus ning mehel polnud mingit kavatsust temaga abielluda. Mees oli juut ja naine kristlane. Olukord hakkas Paulinet häirima. Ta tundis, et ta elust on midagi puudu, kuid ta ei teadnud päris täpselt, mis. Ta otsis igalt poolt vastust, kuid tundus, et keegi ei suuda teda aidata.

Ühel päeval külastas Pauline head sõbrannat, kes oli suure haigla juhataja. See sõbranna oli samuti kristlane. Kui Pauline talle jutustas oma südames olevast tühjusest ja sellest, kuidas ta tundis, et peab asjad Jumalaga korda ajama, kuid ei teadnud, kuidas, tuli sõbrannale meelde raamat, mille oli aastate eest ostnud. Raamatu pealkiri oli "Ajastute igatsus".

Ta polnud raamatut kunagi ise lugenud, kuid oli kindel, et see on hea raamat kellelegi nagu Pauline, kes vajab hädasti abi.

Pauline võttis raamatu koju kaasa ja hakkas kohe lugema. Kui ta juba alustas, ei suutnud ta enam pidama saada. Ta luges mitu päeva ja ööd, ilma et oleks eriti und saanud. Pärast esimest korda raamatu lõpetamist, hakkas ta otsast peale ja luges selle teist korda läbi. Siis läks ta tagasi oma sõbranna juurde, andis talle raamatu ja küsis, kust ta selle raamatuga seotud inimesi võiks leida. Sõbranna andis endast parima, et teda veenda teda mitte minema seitsmenda päeva adventistide kogudusse, kuid enam ei suutnud miski Paulinet peatada. Püha Vaim veenis teda ja ta oli otsustanud selle raamatuga seotud inimesed üles otsida.

Ta jõudis kohalikku seitsmenda päeva adventistide kirikusse ühel hingamispäeval umbes kella kaheksa ajal. Ta istus trepil ja ootas, kuni inimesed kirikusse hakkasid tulema. Peagi saabus diakon ja avas kiriku uksed. Pauline läks sisse ja tundis ennast kirikusaali viimases pingis kohe nagu kodus. Ta oli seal vaid selleks, et toimuvat jälgida, ning see oli tema jaoks parim koht.

Kõik oli nii veider. Hingamispäev kõigi oma aruteludega. Kõik need veidrad inimesed erinevatest eluvaldkondadest. Kuid ta istus ja haaras endasse võimalikult palju. Siis tuli jumalateenistus. See oli tema jaoks midagi erilist. Jutlustaja, pastor Francis Campbell, suunas oma sõnumi just talle – vähemalt nii talle tundus. Pastor kohtus Paulinega pärast jutlust ukse juures ja nad leppisid kokku aja piibliuurimisteks.

Issand lahendas Pauline probleemi järgmise mõne kuu jooksul ning Pauline tuli ristimisele. Ta ei unusta kunagi, mida "Ajastute igatsus" tema jaoks kriisihetkel tähendas. Temast sai kirjandusevangelist ja ta soovis müüa vaid ühte raamatut – "Ajastute igatsust".