Louis ja inglid
Avaldatud 26.3.2008, rubriik Päeva sõna
"Ärge unustage külalislahkust, sest selle läbi on mõned ise seda aimamata võtnud külalistena vastu ingleid" (Heebrealaste 13:2).
Oli kuu lõpp, aeg, millal kirjandusevangelistid kiirustavad nende klientide juurde, kes tellisid raamatud ja palusid need pärast palgapäeva ära tuua. Kirjandusevangelist Louis toimetas parajasti oma raamatuid kohale. Tuli palju reisida, sest ta töötas piirkonnas, millesse kuulus mitu suure maa-ala peale laiali puistatud väiksemat linna. Sel päeval võttis Louis oma naise ja väikese tütre endaga kaasa, et naine teda aidata saaks.
Louisel läks kõik hästi. Ta oli ustav kirjandusevangelist ja hea hingedevõitja. Ta viis kõik oma raamatud kohale. Kuid kui ta üles taeva poole vaatas, mõistis ta, et ees oli tugev äikesetorm ning ta oli kodust kaugel. Ta otsustas minna lühimat teed kodu poole ja vaadata, kas suudab enne tormi kohale jõuda. Kuid lühim tee oli liivatee ja enne, kui nad kuigi kaugele jõudsid, hakkas sadama. See ei olnud lihtsalt tavaline vihm; see sadas algusest peale väga tugevalt. Mida teha? Ainus, mida ta teha sai, oli aeglaselt edasi sõita ja palvetada ning loota, et auto püsib teel, mis oli nüüdseks juba väga märg.
Järsku lendas auto teelt välja ja maandus kraavis. Õnneks ei olnud Louis kiiresti sõitnud, kuid tal polnud mingit võimalust üksi auto kraavist välja saada. See oli kinni. Louis istus siis seal oma naise ja väikese tütrega, eemal igasugusest võimalikust abist. Nad palvetasid ja palusid taevaselt Isalt abi. Pärast palvet läks Louis autost välja – õnneks oli selleks ajaks vihm lakanud – ja uuris autole saadud kahjustusi. Autol polnud eriti midagi viga, kuid see oli kinni!
Mida pidi ta tegema? Ta ei saanud oma peret üksi autosse jätta ja abi järele minna ega ka oodata, et ta naine üksi abi järele läheks.
Just siis sõitis mööda üks veoauto ja peatus. Enne, kui Louis midagi öeldagi jõudis, haarasid autos olnud viisteist meest ta autost ja tõstsid selle tee peale tagasi. Louis vaatas korra oma riideid ja üritas muda kingadelt maha saada ning kui ta siis taas üles vaatas, polnud veoautot ja viitteist meest enam kuskil näha. Kus nad olid ja kust nad tulid?
Louisel polnud mingit kahtlust, et ta taevane Isa oli nende palvele vastanud, kui nad abi palusid, ning saatnud viisteist tugevat inglit autot üles korjama ja tagasi teele panema. Ta ronis autosse tagasi, tänas oma Isa abi eest ja sõitis edasiste vahejuhtumiteta koju. Täna on Louis edukas pastor, kuid ta ei unusta kunagi seda kogemust inglitega.
Kirjandusevangelistid usuvad, et inglid on väga aktiivsed olendid. Nad on Jumala abilised, kes lähevad ja aitavad, kus seda vajatakse. Järgmine kord, kui leiad kellegi, kes sind hädas aitab, vaata hoolega – see võib olla ingel, kes on inimese kuju võtnud.
Täna täname Jumalat taas kord inglite töö eest.