Jumala kohkumatud sõnumitoojad

Issand hoidis palju aastaid teid lahti, et Vietnamis evangeeliumiseemet saaks külvata. Siis tulid sõja-aastad ja evangeeliumi kuulutamine muutus aina keerulisemaks ning raamatute müümine kohati väga ohtlikuks. Kuid külvatud seeme kannab vilja ka pärast paljusid aastaid. Vaatamata sellele, et Vietnamis ei toimu praegu ametlikku koguduse tööd, kuulutavad inimestele müüdud raamatud ikka evangeeliumi ja tuhanded jõuavad tõeni.

Mõned kirjandusevangelistid maksid veel kirjandustööd tehes ülimat hinda.

Duong Khai lõpetas Piibliõppe kooli 1941. aastal ja töötas 1946. aastani Vietnami Märkide trükikojas. Siis ühines ta kirjandusteenistusega ja töötas Saigonist umbes viie kilomeetri kaugusel asuvas äärelinna piirkonnas. Ühel päeval tegi ta parajasti tööd ukselt uksele, kui teda peatasid kuus võõrast, riietatud musta ja relvastatud püstolitega. Nad eskortisid tema ja ta ratta tänavat pidi alla. See oli viimane kord, kui keegi teda nägi või temast kuulis. Temast jäid maha naine ja kaks väikest last.

Duong Hoa ühines kirjandusteenistusega 1950. aastal. Kui ta oma õhtusööki sõi, sisenesid ta majja järsku kaks võõrast automaatrelvadega. Ta käed seoti elektrijuhtmetega kinni ja ta viidi vägisi minema, jättes maha ta naise ja kaks naist.

Ngo Van Phai alustas tööd 1950. aastal, keskendudes raamatuesitlustele maa piirkonnas. Ta oli tõsine tööline ja edukas kirjandusevangelist. Ühel varahommikul lahkus Phai rattal kodust, kaasas kaks raamatuid täis kotti ja lõunakott. Kui päev õhtusse jõudis, ei tulnud ta tagasi; ta naine ja neli last ei näinud teda enam kunagi.

Nguyen Van Minh ja Chau Man Set hakkasid külast külla käima ja raamatuid tutvustama ning piiblitunde pidama. Ühel päeval, pärast üheksat kuud aktiivset tööd, läksid nad tööle piirkonda, mis oli Saigonist umbes nelja kilomeetri kaugusel. Nad ei pöördunud enam kunagi tagasi. Mõlemast jäid maha naine ja lapsed.

Le Tram alustas raamatuesitlustega Saigonist 730 kilomeetri kaugusel asuvas külas. Peagi kuulutati ta kadunuks. Ta naine alustas talupidamist, et ennast ja oma kolme last toetada suudaks.

Nguyen Lu hakkas raamatuid müüma. Pärast kuut kuud tihedat tööd rööviti ta teel linna. Temast jäid maha naine ja neli last. Peaaegu viis aastat läks mööda, enne kui ta suutis oma vangistajate käest põgeneda ja koju tagasi pöörduda.

Järgmistelt lehtedelt võid leida rohkemgi Vietnami kohkumatute, aktiivsete töötajate kogemusi möödunud aastatest. Nende kallite tööliste veri on justkui seeme, mis nüüd, palju aastaid hiljem, kannab külluslikku vilja. Raamatud, mida nad müüsid, kuulutavad ikka veel sedasama evangeeliumi, mida siis, kui nad esmalt osteti. Palveta kõigi nende pühendunud kirjandusevangelistide pärast, kes ei karda viia evangeeliumi sellele surevale maailmale, isegi siis, kui see peaks neile nende elu maksma minema.