Tormised päevad võivad osutuda headeks päevadeks

Russ Thomas jutustab järgneva inspireeriva loo kirjandusevangelistist nimega Bernice Goetz: "Bernice Goetzist pidi algusest saadik edukas kirjandusevangelist saama, sest talle meeldisid inimesed ja ta uskus, et nad ostavad ta raamatuid. Selle tõttu ei kartnud ta paluda neil osta.

Ühel väljakannatamatult kuumal päeval töötasin ma koos temaga ja uurisin: "Kas sa pole väsinud ja kas sul pole palav?" "Ei, need inimesed peavad kannatama märksa kõvemas kuumuses kui see. Kuidas siis mina praegust kuumust ära ei kannata, et neid päästa," vastas ta.

Bernice töötas ukselt uksele ühes väga tagasihoidlikus piirkonnas Detroitis. Tundub, et tagasihoidlikumad kodud leiavad rohkem raha religioossete raamatute jaoks. Bernice jõudis ühe suure majani ning ta võeti lahkelt vastu, kuid talle esitati tüüpiline edasilükkamise ettekääne: "Tulge tagasi sellel ja sellel päeval ja siis me räägime teiega."

Kui soovitud päev kätte jõudis, oli Bernice lootusetult haige ning lisaks sellele oli õhtu tormine. "Tundsin ennast kohutavalt," rääkis ta, "Mu pea lõhkus, kuid mul oli Jumalaga kokkusaamine. Nii ma siis koperdasin oma majast välja ja sõitsin häguse pilguga kohale. Perekond oli üsna üllatunud, et ma ka sellisel tormisel õhtul oma kohtumisest kinni pidasin. Nad võtsid mu lahkelt vastu ja ostsid hea meelega raamatuid. Kui ma küsisin, kas nad sooviksid ka piibliuurimisi, olid nad nõus ja ma korraldasin nii, et nad said igal teisipäeva õhtul piiblitunde.

Ei läinud kaua, kuni terve pere sõnumi vastu võttis ja ristitud sai. Siis otsustas pereema, et ta tahaks hakata poole kohaga kirjandusevangelistiks. Nõnda külastas neid tagasihoidlikke maju mäel asuvas tellismajas elav lahke naine. Ta koputas nende uksele ja jutustas, kui väga ta Jeesust armastab. Millised saavad ühel päeval olema sellise inimese nagu Bernice Goetz elu tulemused?"

On vaja palju rohkem selliseid pühendunud inimesi nagu Bernice Goetz, kes viiksid evangeeliumi meeleheitel maailma, mis peab kannatama suures kuumuses, kui ta armuaja lõpus valmis pole. Need enam kui kakskümmend kaks tuhat inimest, kes on seal väljas ja levitavad raamatuid nagu sügisesi lehti, pole sugugi piisav hulk töötajaid. On vaja palju rohkem.

Tänagem täna oma palvetes Jumalat nende eest, kes tunnetavad koormat – ei, armastust inimeste vastu ning on valmis vaimulikus pimeduses olijatele oma kätt ulatama. Jumalal pole muid käsi kui meie käed ega muid jalgu kui meie jalad, et viia see ilus päästesõnum surevale maailmale.

Jah, ja kui Sa mõtled selle väljakutse vastuvõtmisele, veendu, et sul on ruumi kõigile neile mitmekordsetele õnnistustele, mida Jumal Sinu jaoks hoiab. Iga väljakutsega käivad kaasas suured õnnistused.