Armastuse puudutus

Borneo saare idaosas elas noor abielupaar. Nende kodu oli õnnistatud kolme poisi ja ühe tüdrukuga. Isa töötas puidufirmas ning lõikas kaugel metsas puid maha. Töö olemuse tõttu ei saanud ta perega eriti palju aega veeta. Ema täitis truult oma kohuseid nagu armastavad emad ikka.

Üks adventistist mees avastas, et nende kodu oli evangeeliumile vastuvõtlik, ja andis pereemale piiblitunde. Kui abikaasa samuti kodus oli, andis ta ka talle tunde, kuid need korrad olid juhuslikud. Pealegi oli mees puuraiduri tööga nii tihedalt seotud, et tal ei jäänud eriti aega piibliuurimiseks. Naine aga võttis tunde tõsiselt ja temast sai väga pühendunud seitsmenda päeva adventist, kes ka teisi inimesi armastas.

Mitme aasta pärast oli mehel armulugu teise naisega teisest riigist ning ühel hetkel kolis ta sinna riiki ära. Kuidagi õnnestus noorel emal neli last ülal pidada ja üles kasvatada ning ta õpetas neile truult, kuidas Jumalat armastada.

Umbes viie aasta pärast abikaasa suri ja jättis endast kuhugi välisriiki maha võõramaalasest naise kahe väikese lapsega – poisi ja tüdrukuga. Mõeldes abikaasa kahele väikesele lapsele seal välisriigis tuli naisele pähe: "Ma ei saa jätta abikaasa lapsi suureks kasvama, ilma et nad Jumalat ja tema Sõna tundma õpiksid. Pean minema ja nad üles otsima. Nad peavad Jumalat tundma õppima." Väike tüdruk oli selleks ajaks umbes neljane ja ta vend veidi noorem.

Ta reisis sellesse välisriiki, otsis kaua, kuni kaks last üles leidis. Nad kasvasid üles tingimustes, kus ei tutvustatud neile mingil moel Jumalat ja Ta armastust. Naine üritas neid endale võita ning nad kuuletusid – eriti väike tüdruk – ja nõustusid oma isa naisega kaasa minema.

Ustav naine viis abikaasa abieluvälised lapsed oma koju ja kasvatas nad üles, õpetades Jumalat armastama nagu nende isa. Väike tüdruk, kellest nüüd on saanud noor naine, on täna Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse õnnelik liige ning teenib Issandat. Ta kasuema, kellel on suur ja armastust täis süda, on kirjandusevangelist ning võidab Meistri heaks südameid. See eriline kogemus õpetab meile armastuse tõelist tähendust.

Kui Jumal puudutab Su südant eriliselt armastusega teiste inimeste vastu, lähed Sa kõikjale, et teisi Temale võita. See ema ei pidanud oma abikaasa lastele järele minema, kuid ta tegi seda. Just see ongi armastus – ülim armastus.

"Kristuse lemmikteema oli Jumala isalik iseloom ja külluslik armastus" (Ellen G. White, "Tunnistused kogudusele", 6. osa, lk 55).