"Piiblilood" võidab taas

Üliõpilastest kirjandusevangelistid on hingedevõitjad. Igal vaheajal lähevad tuhanded tudengid ja õpilased välja, et külastada kodusid ja ärisid ning seal inimestele Jumala kirjandust esitleda. Need noored inimesed on pühendunud ja hoiavad alati silmad lahti, et märgata otsivaid südameid.

Carl Fivecoat oli üks sellistest kirjandusevangelistidest. Kolledžis käies otsustas ta veeta suved Frankfortis, Indianas, raamatuid tutvustades. Ta müüs "Piiblilugusid". Ta läks ühte koju, kust ei leidnud eest kedagi peale lapse. Ta rääkis lapsega mõnda aega ja näitas talle "Piiblilugude" köiteid. Laps ütles evangelistile, et ta ema peaks umbes tunni pärast koju jõudma. Ta oli "Piiblilugudest" väga huvitatud.

Carl läks edasi ja külastas mitmeid maju oma kallite raamatutega. Kui ta hiljem sama maja juurde naasis, leidis ta eest väga skeptilise ema, kes tahtis teada, kes ta on ja missugust kirjandust esitleb. Naine oli esialgu väga suurte eelarvamustega, kuid lubas kirjandusevangelistil talle "Piiblilugude" raamatuid näidata ning tellis need lõpuks.

Kuidagiviisi läks jutt sellele, kas on õige sealiha süüa. See viis edasi täieliku piibliuurimiseni ja Carl näitas naisele Piibli abil, et Jumal oli teinud vahe puhaste ja roojaste loomade vahele.

Kirjandusevangelist läks oma teed ning unustas paljude teiste huvitavate inimestega kohtumise elevuses selle kogemuse.

Mitu kuud pärast seda, kui Carl tagasi kolledžisse oli pöördunud, külastas ta korra Frankforti kirikut. Pärast koosolekut astus ta juurde keegi naine ja küsis, kas Carl suudab teda meenutada. Poiss vastas, et ei suuda. Naine tuletas talle siis meelde, et nad olid "Piiblilugude" pärast kokku sattunud ja et nad olid rääkinud sealiha söömise õigsusest. Siis tuli Carlile muidugi kõik meelde ja ta avastas oma suureks rõõmuks, et see naine oli nüüd Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduse liige.

Sel õhtul läks kirjandusevangelist koju tagasi, suur rõõm südames. Rõõm teadmises, et Issand kasutas teda selleks, et aidata kellelgi teisel Jeesuse läbi päästerõõmu kogeda. Ta süda täitis ülevoolav tänu, sest pole suuremat rõõmu kui inimese Jeesuse juurde toomine.

"Ärgu keegi mõtelgu üleolevalt sinu noorusest, vaid saa usklikele eeskujuks kõnes, käitumises, armastuses, usus, puhtuses" (1. Timoteose 4:12).