Lidia Poolast

Lidia on kirjandusevangelist Poolas. Tema sõnul on korterelamutes raamatute tutvustamisel teatud eelised. See aitab vihmaste ilmadega kuivaks jääda. Kuid mõnikord panevad korterelamud kirjandusevangelisti kannatuse proovile.

Ühel päeval, kui ta korterelamus töötas, saatis teda väga vähe edu. Ta vedas väikest käru, mis sisaldas kümmet kilogrammi raamatuid, uksest ukseni kauem kui neli tundi, ilma et keegi oleks huviraasugi väljendanud. Sisemine hääl ütles talle, et mine koju, kuid teine hääl julgustas jätkama, sest ehk on Jumalal talle seal kuskil üllatus varuks. See ütles: "Võibolla õpetab Jumal sulle nii kannatlikkust või on Ta sulle erilise õnnistuse ette valmistanud, millest sa midagi ei tea. Püsi ja tee tööd kella üheksani õhtul, nagu lubasid."

Lidia astus koridorinurka, et Jumalaga veidi aru pidada. Ta ütles midagi umbes sellist: "Jah, Jumal, ma jään kella üheksani õhtul, nagu lubasin. Kuid Issand, tuleta meelde, et kui Sa küsisid: "Kes läheks?" Siis ma vastasin lihtsalt: "Mina lähen." Ja pea meeles oma tõotusi: mina olen alati sinuga ega jäta sind iial maha. Issand, mul on praegu tõesti Sinu juuresolekut vaja. Nii et teeme õige niimoodi. Mina ootan siin viis minutit, kuni Sina ees lähed ja selle korruse kodusid külastad. Tee seda ja ma luban, et jätkan oma tööd. Aitäh, Issand. Ma tean, et asjad lähevad paremaks."

Lidia ootas viis minutit ja läks siis esimese ukse juurde ning koputas. Välja astus mees, kes tal siis sisse astuda palus. Ta oli sõbralik. Ta oli jutukas ning kui Lidia talle raamatuid näitas, võttis mees telefoni ja helistas Inseneride kolledžisse, et Lidiale sinna raamatute müümiseks kohtumine kokku leppida. Lidial oli selle kohtumise pärast väga hea meel.

Kui ta mehe juurest lahkus, oli kell 8:30 õhtul. Ta oli veendunud, et teeb veel ühe külastuse. Ta koputas järgmise korteri uksele. Naine, kes uksele tuli, rõõmustas teda nähes ning kui Lidia talle raamatuid näitas, meeldisid naisele kõik. Vaid viieteistkümne minutiga müüs Lidia naisele kõik oma raamatud. Too ostis need perele kingitusteks.

Siis kiirustas Lidia minema, et bussile jõuda. Ta käru oli nüüd tühi ning süda täis tänu võimsa ja armastava Jumala ees, keda ta teenib. Ta oli tänulik, et Jumal juhtis teda veel ühe inimese juurde, kes hea meelega tõeraamatuid oma koju soovis. Tulemused? Selle jätame Püha Vaimu hooleks – see on tema tegevusvaldkond. Kirjandusevangelisti töö on lihtsalt seeme külvata ja lõikust oodata. Ja lõikus ei jää tulemata!

"Kristus on tõotanud, et kui Temaga sama iket veame, leiame rahu, tröösti ja lootust ning kogeme, et Tema sõnad on õiged" (Ellen G. White, "Pilk üles" lk 307).