Trükisõna on kui seeme

Jumala tõde ei saa hävitada. Paljud inimesed on seda üritanud, kuid lõpuks leidnud, see oli nagu peotäie sulgede heitmine tuulde – keegi ei suuda neid peatada.

Herman oli kirjandusevangelist ja müüs vägevat raamatut "Suur võitlus". Ta töötas piirkonnas, kus oli väga palju eelarvamusi. Kohalik preester tegi kõik võimaliku, et teda heidutada. Esiteks teatas preester kirikus, et inimesed ei tohiks Hermani raamatuid osta. Kuid Herman ei kavatsenudki ennast nii lihtsalt kõigutada lasta. Ta lihtsalt jätkas iga päev raamatute müümist ning jättis mured preestri muretseda.

Ühel esmaspäeva hommikul sai Herman teada, et preester oli taas kord teinud raamatutevastase hoiatuse. Mida ta teha sai? Issand andis talle vastuse. Kui ta järgmisele uksele koputas ja üks naine uksele vastu tuli, küsis ta temalt poolsosinal: "Kas preester keelas teil eile raamatu "Suur võitlus" ostmise?" See tegi naise väga uudishimulikuks ning ta vastas samuti sosinal: "Jah!" Seepeale sõnas Herman: "Mul on üks, kas soovite seda näha?" Herman kutsuti sisse, kus ta seda olulist raamatut tutvustas. Klient ostis raamatu igasuguse kõhkluseta. Ta tahtis teada, miks preester ei tahtnud, et neil see raamat oleks.

Samal ajal külastas preester kodusid ja konfiskeeris raamatuid. Ta jõudis ühte perre, mille liikmed olid raamatu ostnud. Ta võttis selle neilt ära, kindlas meeles, et inimesed ei tohiks seda lugeda. Teel tagasi kiriku poole pidi ta jõest üle minema. Kui ta silda ületas, rebis ta "Suurest võitlusest" lehti välja ja loopis neid alla vette. Ta oli kindel, et see raamat oli nüüd täielikult hävitatud. Kuid allavoolu, mitte kaugel sellest kohast, tegi grupp lapsi jões suplust. Nad nägid veel hulpivaid lehti nende poole triivimas. Nad korjasid lehed veest välja ja panid nad päikese kätte kuivama. Nende vanemad lugesid hiljem neid lehekülgi ning, kuigi raamat polnud täielik, lugesid nad piisavalt, et rohkem teada tahta.

Üks reisija läks mööda ning uuris neilt selle kohta, mida nad lugesid. See reisija andis neile pastori aadressi, kes neid aidata võiks, ning peagi anti sellele grupile piiblitunde. Sellest grupist tuli 26 inimest mõne kuu pärast ristimisele.

Raamatut tükkideks rebides ja vette loopides külvas preester evangeeliumiseemet, selle asemel, et seda hävitada. See oli taas kord armu ime, või kuidas? Jumal määras oma kirjanduse erilist rolli täitma, et inimesi Tema tõest teavitada, ning miski ega keegi ei suutnud seda takistada.

Täna palvetame kõigi nende pärast, kellel on eelarvamused Jumala tõe suhtes. Palveta, et Jumal avaks nende silmad nägema Tema tahet oma elus.