Indiaanlased võtavad sõnumi vastu
Avaldatud 15.2.2008, rubriik Päeva sõna
"Kuidas nad saaksid kuulda ilma kuulutajata?" (Roomlaste 10:14).
Ühendriikides oli talv. Sadas lund ja tihtipeale oli kibekülm. Kuid kirjandusevangelistid ei oota ilusat ilma, et oma tööd teha. Inimesed on ootamas ja me peame minema. Just sellise ilmaga läksime Paul Cordrayga oma raamatutega inimesi külastama. Tema käis majades, mis olid ühel pool teed ja mina tegin tööd teisel pool. Oli hiline pärastlõuna, kui jõudsin väikese majani, mis asus tänavast kaugemal. Kuna ma ei tahtnud ühtegi maja vahele jätta, siis kõndisin maja juurde ja koputasin uksele. Üks naine avas ukse – tõeline punanahkne indiaaninaine, kaheaastane laps kätel. Ma tutvustasin ennast ja ta ütles mulle, et ta teine nimi on Vallutav-Karu. Proua Vallutav-Karu ei kutsunud mind edasi, kuid palus mul samal õhtul umbes kella seitsme paiku tagasi tulla, sest siis on ka ta abikaasa kodus.
Seitsme ajal sel novembri õhtul olin Vallutavate-Karude kodus. Kodus olid naise abikaasa härra Vallutav-Karu ning ka abikaasa vend. Seekord kutsuti mind edasi ja ei läinud kaua, kui olin "Ajastute igatsust" ja tervishoiu-alaseid raamatuid esitlenud. Nad otsustasid osta, kuid ütlesid, et saavad raha alles jaanuari lõpuks. Ma võtsin neilt tellimuse, panin nad kirja piiblikursusele ja lahkusin.
Jaanuari alguses lahkusin USAst Lõuna-Aafrikasse, kuid korraldasin asjad nii, et raamatud jõuaksid neile kohale. Vallutavate-Karude raamatud jõudsid nendeni jaanuari lõpus ja sama aasta aprillikuus sain sõnumi, et nad olid tõe vastu võtnud ja valmistusid ristimisele tulekuks. Milline rõõm saabub inimese hinge, kui ta saab sellist kogemust läbi elada.
Jah, Jumal kasutab oma abilistena tavalisi, igapäevaseid inimesi nagu Sina ja mina, et oma imetegusid ellu viia. Milline rõõm saab meil taevas olema, kui kohtume kõigi nende kallite inimestega, kes leidsid Issanda raamatute, ajakirjade, piiblikursuste ja traktaatide kaudu, mille nende koju viisime.
Nüüd, kui läheneme ajastute kulminatsioonihetkele, kutsub Jumal aina enam oma ustavaid lapsi Temaga ühinema ja Tema trükilehtedel sõnumit jagama. Ta ei nõua kogemusi ega erilisi oskusi ega kõneosavust, vaid ainult pühendumist ja tõelist armastust inimeste vastu. Paljud meie edukatest ärimeestest võiksid olla kirjandusevangelistid, kui ostaksid meie raamatuid ja jagaksid neid tasuta kingitustena või müüksid neid oma klientidele, aidates niimoodi tõel rohkemate inimesteni jõuda.
Iga adventperekond võiks otsustada osta regulaarselt kaks või neli või kümme raamatut kuus, et neid siis edasi kinkida või oma sõpradele ja sugulastele müüa. Ka õpilased saavad kirjandusevangelistid olla. Nad saavad hea soodustusega raamatuid osta ja siis neid kasumiga edasi müüa.
Ellen White ütleb raamatus "Kolportööritöö", 37. lk: "Viinamägi on suur ja Issand kutsub töölisi. Ära lase millelgi sind hingedepäästmise tööst eemal hoida. Raamatututvustamise töö on edukaim viis inimesi päästa. Ehk sa prooviksid seda?"