Trükisõnal on vägi

Enne Esimest maailmasõda saatis üks mees Jamaicalt oma poja Inglismaale haridust saama. Pärast kooli lõpetamist sai noormehest meremees purjelaeval, mis võttis suunaks Hongkongi. Kui laev jõudis Palau saarteni, pandi see noormees, William Gibbon, sadamas maha, sest ta oli laeval probleeme tekitanud. Ta ootas seal järgmise laeva tulekut, et Palau saartelt lahkuda, kuid möödus rohkem kui aasta ja ta laeva polnud ikka veel tulnud.

Selle aja jooksul õppis William selgeks kohaliku keele, abiellus Palau naisega ning otsustas saartele jäädagi. Need saared olid Saksamaa kontrolli all ja Williamist sai Saksa valitsuse agent Palaus.

Ta perre sündis poeg, kes sai samuti nimeks William. Isa tahtis, et ta poeg inglise keelt õpiks, kuid saartel ei rääkinud keegi inglise keelt. Ainus ingliskeelne raamat, mis neid oli, oli ingliskeelne Piibel. Isa õpetas oma poega piiblilugemise kaudu.

Umbes samal ajal astus Abram La Rue Hongkongis laevale, kaasas pakk kirjandust. Ta pakkus pakki laevakaptenile, kes sellest keeldus ja ütles: "Ma ei taha seda kirjandust. Ma ei ole usklik inimene. Samas, ma seilan Palausse ja seal on üks mees, kelle nimi on Gibbon ja kes on väga usklik. Ma annan selle kirjanduse talle."

Abram La Rue kirjutas Gibbonile kirja ja saatis kirjanduse talle. Ta kirjutas: "Ma olen aru saanud, et Te olete usklik inimene ja et Te loete Piiblit. Kui suudate oma Piiblist leida teksti, mis ütleb, et peaksime pühapäeva pidama, siis palun saatke see tekst mulle. Ma olen seda tükk aega otsinud ja pole suutnud leida."

Mitme kuu pärast sai La Rue Gibbonilt kirja, mis tänas teda kirjanduse eest ja vastas, et pole suutnud sellist teksti leida. Hiljem palus Gibbon rohkem kirjandust, mida talle siis ka saadeti. Ta kirjutas ka pastor O. A. Olsenile, Peakonverentsi presidendile, kes saatis talle raamatu "Taaniel ja Ilmutus" ning veel ühe raamatu. Gibbon veendus hingamispäeva tões, võttis selle vastu ja tunnistas seda. Ta ei näinud kunagi ühtegi seitsmenda päeva adventisti, teda ei ristitud kunagi, kuid ta suri sellesse sõnumisse uskudes.

William, tema poeg, ei olnud oma isa surma ajal kristlane. Kuid kui Esimene maailmasõda algas, tuli Williamile meelde, mida ta isa oli öelnud: "Suur sõda on Issanda tuleku märk." Ta tundis, et peaks seitsmenda päeva adventistidega ühendust võtma, ja iga kord, kui Korori sadamasse tuli mõni laev, uuris ta kaptenilt, ega ükski meeskonnast seitsmenda päeva adventist ole. Tavaliselt käis Palaus vaid mõni laev, kuid sõja ajal ei lastud isegi neid laevu saarteni.

See pole aga loo lõpp. See armu imetegu jätkub. Loe 136. lugu, et selle loo lõppu teada saada.