Majanumbrid muutusid

See ime juhtus siis, kui töötasin ühel päeval kirjandusevangelist John Winfieldiga. Ta tahtis nii väga saada sisse ühte sõjaväelaagrisse, kus elas ja töötas suur hulk abielupaare oma lastega. Kuid keeruline küsimus oli selles, kuidas laagrisse sisse saada. Ilma loata polnud kellelgi lubatud siseneda ja loa saamiseks pidi olema väga mõjuv põhjus.

John sõitis sel ajal autoga, milles juht istus vasakul pool. See ei ole Lõuna-Aafrikas tavaline, sest seal istub peaaegu kõikides autodes juht paremal. Otsustasime sõita värava juurde, kus seisid kaks relvastatud valvurit. Kui väravani jõudsime, astus üks valvur auto juurde. Enne, kui ta jõudis midagi öelda või meie luba näha küsida, küsisin mina, istudes paremal pool, kas ta ehk oskaks meile öelda, kuidas me laagris abielupaaride sektsiooni üles leiaks. Tal oli hea meel meiega oma teadmisi jagada ja niipea, kui ta vastamise lõpetas, ning enne, kui ta meilt luba küsida jõudis, sõitsime me sisse.

Sõitsime piirkonda, kus abielupaarid elasid, ja hakkasime ustele koputama. Mõned nendest inimestest, kes seal elasid, töötasid jalaväe heaks, samas kui teised tegid tööd mere- või lennuväele. Peagi olime saanud hulga tellimusi ja müünud mitu raamatut ning otsustasime minna vastutava ametniku juurde ja uurida, kas saaksime loa. Kartsime, et ukselt uksele käies satume kellegi juurde, kes meilt meie luba küsib.

Sõitsime lähedalasuvasse kontorisse, küsisime selle ametniku järele ja palusime talt soovitud dokumenti. Ta ütles, et võib meile loa anda vaid siis, kui me tunneme kedagi, kes laagris elab. Andsime talle nende klientide nimed, kes sel hommikul raamatuid olid ostnud. Meile anti luba ning võisime oma tööd jätkata.

Selles sõjaväelaagris polnud tänavanimesid, ainult majanumbrid. Me jõudsime majani number 1096 ja esitlesime majaperenaisele oma raamatuid. Talle avaldas see kõik väga muljet, kuid ta ütles, et ta abikaasa on mereväes ja tuleb alles kahe nädala pärast tagasi. John kirjutas maja numbri üles.

Kaks nädalat läks mööda ning Johnil jõudis kätte aeg uuesti maja number 1069 külastada. Ta leidis maja kiiresti ja koputas uksele. Ukse avas mees ja John ütles talle lihtsalt: "Teie naine oli huvitatud mõningatest headest raamatutest kaks nädalat tagasi ja palus mul uuesti tulla, kui ka teie kodus olete. Mul on hea meel näha, et olete siin."

John tegi mehele hea esitluse, müüs talle raamatuid ja kirjutas just tellimust üles, kui mehe naine sisse astus. John mõistis kohe, et see oli vale maja. See ei olnud see naine, kes oli tal palunud tagasi tulla. Ta oli tasa ja kirjutas vaikselt tellimust edasi. Ta sai raha, tõi raamatud ära ja uuris siis oma uuelt kliendilt majanumbri kohta. Talle öeldi, et kõiki majanumbreid terves laagris oli nädala eest muudetud. John sai teda, kus see maja asus, mida ta alguses külastama pidi. Nad olid kodus ja veel üks perekond sai omale tõe koju.

Kui see polnud ime, siis mis üldse on? Katseaja lõpule lähenedes, kogeme aina enam ja enam armu imesid.