Raamatuga mehe tee: 2. osa
Avaldatud 13.9.2008, rubriik Päeva sõna
"Sest nägemus (sõnum) ootab küll oma aega, aga ta jutustab lõpust ega peta. Kuigi ta viibib, oota teda, sest ta tuleb kindlasti ega kõhkle" (Habakuk 2:3, NIV).
Pr Hokin jätkab oma lugu kirjandusevangelist Burgessist, kes töötas kahekümnenda sajandi alguses.
"Ta kasutas oma aega hästi. Ma ei tea, kuidas me oleksime ilma temata sellest sõnumist kuulnud, sest toona polnud ju raadiot ega "Prohvetikuulutuse häält", sellistes maapiirkondades nagu meie oma ei peetud misjoniüritusi ning pastorid ei saanud meid külastada.
Mõne nädalaga võtsime kolme ingli kuulutuse vastu. Mu isa ja ta vend ei võtnud seda küll sel hetkel vastu, kuid hiljem siiski.
Siis korraldas see kirjandusevangelist meie jaoks hingamispäevakooli. Pidime hobuse ja vankriga üle üheksa kilomeetri sõitma, et igal hingamispäeval sinna jõuda. Peagi võtsid ka Ferrise ja Beattie perekonnad tõe vastu, nii et meid oli juba kenake hulk. Kolportöör Burgess andis Victoria liidu presidendile teada, et olime otsustanud tõe poolel seista. President tuli ja ristis Devenishist veidi üle kolme kilomeetri kaugusel asuva Broken Creeki rahva vanemad liikmed.
Milline imeline päev see oli! Me polnud varem kunagi ristimist näinud. Kui hea meel meil oli, kui sinna kogudus loodi ja meist asutajaliikmed said. Hr Burgessist sai hiljem pastor Burgess, kuid nüüd on ta juba puhkama läinud.
Selle sõnumi vastuvõtmine keeras meie peres kõik pea peale. Olime harjunud lehmi lüpsma ja tavalisi talutöid tegema. Kuid peagi pärast adventistideks saamist kutsuti mu vanim õde ja ta abikaasa, hr ja pr Arthur Ferris, evangeeliumitööle. Mu vanuselt järgmine õde hakkas raamatuid esitlema ja teda saatis vägev edu. Temast järgmine õde, Olive, läks tööle liidu kontorisse ja mu õde Hughina ja mina läksime Avondale'i.
Pärast mõnd kolledžiaastat kutsuti mind tööle Warburtoni sanatooriumi. Mu vend, Dugalt Dunlop, läks kolledžisse ja seejärel sanatooriumi, kus võttis meditsiiniõe kursusi. Temast sai ühe tervislikke toite müüva poe tegevjuht. Mu viies õde läks Warburtonisse ja töötas "Ajamärkide" kontoris.
Võid näha selle ustava kirjandusevangelisti poolt meie heaks tehtud töö vilju. Ma ei tea, kuidas ta seda kõike täpselt suutis, kuid Jumal aitas teda kindlasti selle töö kordaminekul ja meie pole ainsaks grupiks, kelle ta Jumala juurde tõi. On veel teisigi paiku, kus ta perekondi selle aulise sõnumi juurde juhatas.
Soovin kirjandusevangelistidele suurt edu nende töös. Ma imetlen seda, mida nad teevad, ja palvetan, et Jumal neid õnnistaks ja neile suurt edu kingiks."
"Kristuse armu läbi võime saavutada kõik, mida Jumal soovib" (Ellen G. White, "Kristuse tähendamissõnad", lk 301).