Raamatuga mehe tee: 1. osa

See haarav jutustus, mille on kirja pannud pr Hokin, jutustab hr Burgessi kirjandustööst Victorias, Austraalias.

"See oli kaua aega tagasi, 20. sajandi alguses, kui ma elasin veel oma vanemate ja vendade-õdedega farmis Victoriast kirde pool, umbes kuue miili (u 9,5 km) kaugusel Devenishist. Kui me emaga ühel päikeselisel suvehommikul köögis küpsetasime, kõlas uksekell ja kui ma uksele vastu läksin, seisis seal pikk, hästihoolitsetud härrasmees, kes seletas väga viisakalt, mis tal asja oli, nii et ma kutsusin ema temaga kohtuma. Ta tutvustas üht terviseraamatut "Kodu käsiraamat", mille kirjutas doktori-kraadiga arst J. H. Kellog.

Kui mu ema raamatut uuris, avaldas see talle sügavat muljet, kuid ta ütles, et ta abikaasa pole kodus ning et teda pole enne söögiaega oodata. Hr Burgess, see kirjandusevangelist, ütles, et ta ootaks hea meelega, kui mu emal midagi selle vastu pole. Nii kutsus mu ema ta tuppa ja ta ootaski. Ta pidi ootame kella üheteistkümnest kella kaheteistkümneni ja veidi rohkemgi, kuid lõpuks tuli isa koju. Hr Burgess ja ema jutustasid talle tervisliku eluviisi tulususest ja isa nõustus sellega, et ema selle raamatu ostab.

Ema palus hr Burgessil jääda ja meiega õhtustada, kuna nii oli selle piirkonna taludes tavaks. Panime tähele, et ta ei joonud teed, vaid selle asemel klaasi piima, ja ta rääkis ka teistest tervisereformi põhimõtetest.

Hr Burgess üüris Devenishis elava Ferrise perekonna juures tuba ning hakkas seal piiblitunde pidama. Mu vanim õde oli ühe Ferrise poisiga, Arthuriga, abielus. Poiss kuulis piibliuurimistest ja väljendas nende vastu huvi ning nii uuris Arthuri naine hr Burgessilt, kas ta saaks ka nende enam kui üheksa kilomeetri kaugusel asuvasse koju tulla ja seal samuti piibliuurimisi läbi viia. Mees oli väga lahkelt nõus – ja seda veel ratsa-sõitmise päevil. Pärast päevatööd pidi ta siis lisaks üle üheksa kilomeetri meie juurde ratsutama.

Ma ei unusta kunagi neid imetoredaid koosolekuid, mida ta meie peres korraldas. Ta võttis kaasa kuhja "Kristus lauludes" lauluraamatuid. Meil oli klaver ning üks mu õdedest oskas seda mängida ja kirjandusevangelist õpetas meile neid kauneid adventlaule. Ta oli hea laulja ja laulis sellise kerguse ja siirusega, et see inspireeris meid väga. Pärast laulmist tegime tavaliselt palve.

Tal olid prohvetikuulutuste kohta sellised tabelid nagu ka täna paljudel pastoritel. Esimene tund oli Taanieli 2. peatüki kohta ja me ahmisime iga sõna endasse. Ta käis meie juures umbes kaks korda nädalas, mitme nädala jooksul. Samal ajal pidas ta tunde Ferrise perega ning veel ühe perega – Beattie'dega.

See raamatutega mees polnud tavaline. Ta oli sõnumiga mees. Tal oli eesmärk – tutvustada inimesi oma parimale Sõbrale. Seepärast saatis tema tööd edu. Loe tema kohta edasi homsest osast.