HALB HEADUS
Avaldatud 7.6.2009, rubriik Päeva sõna
Me kõik oleme saanud rüvedaks ja kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased; me kõik oleme närtsinud nagu lehed. Js 64, 5
Siia maailma sündides oleme Jumalast lahutatud ning just sellepärast osalised ka laialtlevinud enesekesksuse probleemist. Imikut vaadates imestatakse vahel, et kuidas saab olla võimalik, et nii pisike olevus on juba patune? Tal ei ole ju kunagi olnud võimalust käskude vastu eksida. Kuidas küll tema saab olla patune? Kui me aga mõistame, et patususe esmane tunnusmärk on enesekesksus, on meil sellest veidi lihtsam aru saada. Vastsündinud on kohe kindlasti enesekesksed! Nad on kõige avalikumalt enesekesksed inimesed üldse! Pole oluline, kas emme magab või sööb või püüab midagi muud teha – kui tita midagi tahab, siis ta tahab seda kohe!
Teine probleem, millega tihti silmitsi seistakse, on järgmine: Kuidas saab lahus Jumalast, olles siiski head ning moraalsed inimesed? Me oleme defineerinud pattu kui ebasobilike asjade tegemist ning me arvame, et kui suudame olla piisavalt tugeva tahtejõuga, et hoiduda halbade asjade tegemisest, siis olemegi õiged.
Apostel Paulus tunnistas, et ta on patustest suurim. Kas see tähendas, et tema elu oli ebamoraalne ning et ta oli kurjategijatest suurim? Ei, see tähendas hoopis seda, et ta oli jõudnud piisavalt lähedale Jeesusele ning tunnetas oma tegelikku olukorda. Ta mõistis, et ainus õigus, mis tal oli, tuli Jeesuselt ning ilma Temata ei olnud temal endal mitte midagi.
On üpris raske mõista, et isegi meie head teod võivad olla patt, kui elame lahus ususuhtest Kristusega. On raske tunnistada, et “kõik meie õigused on määrdunud riide sarnased ning me oleme kui närtsinud lehed”. See tekst ei räägi mitte sellest, et kõik meie möödalaskmised on kui närtsinud lehed või et meie ülekohus on närtsinud lehed. See oleks meile vastuvõetavam. Ei, kõik meie õigus, kõik meie head teod, kõik meie kuulekus, mis on lahus Jumalast, on närtsinud lehed ja ikkagi patt.
Jumal jälgib eelkõige meie sisemisi soove ning motiive, mitte aga välist. Me võime niita lesknaise aias muru, mis iseenesest on hea tegu, kuid kui me teeme seda lahus Jumalast, on see ikkagi patt, kuna meie motiiv on tahes-tahtmata isekat laadi. Tõeline kuulekus tuleb alati südamest ning alati suhtest Kristusega.