KRISTUSE KUULEKUS MEIE SEES

Kuna me oleme patused sünni poolest ja oma loomuselt ning kuna ei ole sellist asja nagu õiglust lahus Jeesusest, võime jõuda vaid ühele järeldusele: Selleks, et olla õigluse tammedeks ja Issanda viinamäeks, peame olema esmalt vastu võtnud Tema armu ning andestuse. Me peame jätkama suhet ning osadust Temaga. Patune inimene leiab lootust ning õiglust üksnes Jumalas. Ei ole ükski inimene õiglane pikemalt kui tal on usk Jumalasse ning osadus Temaga.

Patu kese ei seisne halbade asjade tegemises, vaid meie elamise viisis – ükskõik milline elu lahus Jumalast. Kõik meie teod, ükskõik kas väliselt head või halvad, on tehtud isekatel eesmärkidel, kui me ei sõltu Jumalast ning pole Temaga seotud.

Kuna me oleme oma loomu poolest patused, siis iseenesest ei suuda me kunagi olla kuulekad. Elades ise kristlase elu, toodame me vaid kibuvitsu ja ohakaid. Kõik, mida me Jumalast sõltumatult teeme, on ebatäiuslik.

See viib meid kriitilise küsimuseni. Kristlase elus – kas elame meie või elab Kristus meie sees/läbi? Piibel õpetab lihtsalt, et Kristus tahab elada meie sees ja töötada meie sees, „et te tahate ja toimite tema hea nõu kohaselt” (Ef 2,13). Kristusel on võimalik elada usu läbi meie südames (Ef 3, 17).

Kui me sõltume vaid enda kuulekusest, siis pole meil mõtet loota millelegi peale ebatäiusliku kuulekuse. Kuid kui Kristus elab meie sees, ei ole Tema töö ebatäiuslik. Tänu Tema pidevale kohalolekule meis ning kontrollile meie sees võime me ideaalselt kuuletuda. Me kuuletume üksnes seetõttu, et Kristus elab meie sees, mitte meie enda tõttu.

Õige elab usu läbi. Need, kes on andeks saanud ning õigeks mõistetud Kristuse õiguse läbi, elavad usus – nemad saavad kuuletuda. Elades igapäevast kristlase elu üksnes usu läbi Jeesusesse ning lubades Temal elada meie sees, võime omada tõelist kuulekust.