Ebatavaline lugu

Kõik teie teod sündigu armastuses!" (1. Korintlaste 16:13, 14).

"See, millest kohe jutustan," kirjutab Lila U. Lashua, "on minu jaoks väga põnev olnud ja ma tahan seda teistega jagada.

Käisin külas ühe baptistist pastori naisel, sest üks mu klientidest ütles, et ta oleks huvitatud meie lasteraamatute muretsemisest. Sain teada, et see oligi tõsi, ning mind võeti soojalt vastu vaatamata sellele, et ta ei saanud sel hetkel neid raamatuid osta. Ta andis mulle hea meelega koguduses olevate perekondade nimed, peatudes vaid selleks, et uurida, kas raamatud sisaldavad seitsmenda päeva adventistide doktriine. Vastasin, et sisaldavad küll. Ta jätkas nimede üles loetlemist, kuid ütles, et ta abikaasa võib ehk olla nende raamatute ostmise vastu. Ta ütles, et mees oli adventistide tõekspidamisi uurinud ja polnud nendega nõus.

Olen kindel, et Issand mõjutas mind nii julge olema, sest ma vastasin: "Kes teab, võibolla saab temastki kord seitsmenda päeva adventist."

Naine vastas: "Ma palvetan selle pärast."

Siis uurisin mina: "Te usute siis, et seitsmenda päeva adventistide doktriinid on õiged?"

Naine ütles: "Ma olen seitsmenda päeva adventist." Kuulasin peaaegu kaks tundi hämmeldunult naise lugu.

Umbes kolm aastat tagasi oli naine läinud ühte adventhaiglasse. Oodates sattus talle kätte "Ajastute draama" raamat. Tal oli varem olnud võimalus seda raamatut veidi lugeda, kuid ta polnud asjast eriti huvitatud olnud. Nüüd avaldas see talle muljet, sest ta nägi oma arsti elus midagi, mida tal endal polnud, kuid mida oleks väga tahtnud. Pärast "Ajastute draama" läbilugemist tuli ta pöördumisele ja hakkas oma arstile igasuguseid küsimusi esitama. Ta võttis sõnumi vastu ja oli juba kolm aastat hingamispäeva pidanud.

Tal on kolm väikest last ja ta õpetab neid nii hästi, kui suudab. Ta abikaasa on väga naise uue usu vastu ning selle vastu, et keegi ta veendumustest teada saab. Selleks, et kodurahu säilitada, teeb naine mehega igal võimalikul moel koostööd. Kuna mees on selle vastu, et ta adventkirjandust loeb, on naisel seda väga vähe. Posti teel jõuavad temani ajakiri "Need ajad" ja hingamispäevakooli õppetükid. Tal on Ellen G. White'i "Kasvatus" ja hiljuti andsin ma talle "Suure võitluse".

Peale minu ja ühe adventistidest abielupaari tunneb ta veel vaid ühte adventisti, seda naisarsti, kes on talle ema eest. Ta pole kunagi adventistide kirikus käinud, kuid kuulab igal võimalusel innukalt "Prohvetikuulutuse häält". Pühapäeva hommikuti on ta tavaliselt kirikus. Ta on öelnud: "Ma olen läbi ja lõhki adventist. Ma olen juba kolm aastat adventist olnud."

Kui külastan neid, kellest tema on rääkinud, lükatakse uksed laialt valla, kui ma ta nime mainin. Ma olen nendele palju tõeraamatuid viinud ja tellimusi tuleb veelgi. Kümme või kaksteist on end "Prohvetikuulutuse hääle" kirjakursusele registreerinud.

See naine palvetab täies usus, et ta abikaasa, kes praegu nii vaenulik on, selle sõnumi vastu võtaks. Palvetagem samuti selle pere pärast."