Jumala eriüksused

Mulle meeldib mõelda, et kirjandusevangelistid on justkui Jumala armee rünnakrühm. Neid saab võrrelda Briti armee komandodega või Ühendriikide eriüksustega," teatab üks kirjastusjuht. "Nende kohuseks ja eesõiguseks on minna, kuhu sõnad ja jutlustajad pole kunagi või vähemalt tihti jõudnud. Kirjandusevangelist läheb justkui vaenlase tagalasse, nende koju, keda Saatan ja tema hordid vangis hoiavad.

See tuletab mulle meelde ühe kogemuse, mille sain koos ühe meie regulaarse kirjandusevangelistiga. Hakkas just hämarduma, kui me ühe talumaja õuele sõitsime. Kohtasime väga lahket kristlikku abielupaari ja tutvustasime neile ühte tervise- ja ühte vaimulikku raamatut. Raamatud meeldisid neile, kuid kuna neil juba olid sarnased trükised olemas, palusid nad meil minna ja neidsamu raamatuid mehe vennale ja ta perele esitleda, kes elasid kohe üle õue. "Kui nemad neid raamatuid ei osta," ütlesid nad, "siis tulge tagasi ja me ostame nad ikkagi ise."

Pärast seda, kui olime mehe vennale sularaha eest raamatud ära müünud, tulime tagasi ja jäime ööseks. Pärast hommikusööki esitlesime neile "Onu Arturi unejutte". Olin neile just hinna öelnud ja kavatsesin küsida, kas nad soovivad tellida, kui teine vend sisse astus ja kukkus meid sarjama. Ta kutsus meid Saatana saadikuteks ja kõikvõimalikeks koledateks asjadeks, mis talle pähe tulid. Säilitasime rahuliku, Kristuse-sarnase meelsuse, vastates talle vaid selliste sõnadega, mis ta raevu leevendada võisid. Keset seda sõnavalingut tõusis maja peremees püsti ja tõi mulle raha, millega raamatute eest maksta. Iseenesestmõistetavalt polnud noormehel enam midagi muud kosta, nii et ta keeras ringi ja kõndis välja.

Panime need inimesed ka piiblikursusele kirja ning tundus, et neil oli selle üle väga hea meel. Üks noor mees Jamaicalt, kes sel suvel seal töötas, soovitas neile seda samuti. Ta ütles, et oli ise kursuse läbinud ja et ta kasuema ja perekond on adventistid. Meil endil oli tunne, et olime Jumala eriüksusena vaenlasele tüli põhjustanud.

Üks teine naine, keda külastasin, ostis "Suure võitluse" ja tahtis väga rääkida. Ta küsis erinevate doktriinide kohta palju küsimusi ning ütles, et oli tihti märganud Piiblit viitamas seitsmendale päevale, mis on laupäev. Pärast piibliuurimist ja palvetamist tõotas ta hingamispäeva pidada.

"Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe." Kui meil vaid oleks rohkem kirjandusevangeliste ja rohkem pastoreid, kes huvitatute eest edasi hoolitseks!"

"Kõigi asjade lõpp on lähedal. Maailma inimesed kihutavad oma hävingule vastu."

"Iga kord, kui Päästja armastust näidatakse, muutub mõne inimese hingeline tasakaal ja kaldub ühele või teisele poole" (Ellen G. White, "Kolportööritöö", lk 17).