Üks kadunud lammas
Avaldatud 2.5.2008, rubriik Päeva sõna
"Mina olen hea karjane ja tunnen omi ja minu omad tunnevad mind" (Johannese 10:14).
Uli Paga, kirjandusevangelist Brisbane'is, Austraalias, töötas ühel päeval koos kaastööliste grupiga Bribie saarel. Ta kohtas daami, kes ei olnud eriti huvitatud sellest, mida mehel talle pakkuda oli. Probleemiks oli raha. Enne kui mees järgmist külastust tegema lahkus, võttis ta kotist "Ajamärkide" ajakirja ning ulatas selle naisele. Tollele tuli sära silmisse ja naeratusega ning erutusega hääles ütles ta: "Seitsmenda päeva adventistide? See on seitsmenda päeva adventistide ajakiri!"
Uli vastas: "Jah, täpselt." Uli mõistis siis, et naisel pidi olema minevikus mingi hea kokkupuude koguduseliikmetega. Ning tal oli õigus. Naine jutustas talle, et ta elas enne Warburtonis, kus kohtas seitsmenda päeva adventiste. Kuid siis kolis ta Bribie saarele ning kaotas nendega ühenduse. Ta elu polnud õnnelik ning ta otsis midagi paremat. Siis rääkis mees talle plaanist rajada Bribie saarel kogudus. Naine ütles talle: "Jumal on teid täna siia saatnud, sest ma tahan sellesse kogudusse kuuluda."
Ta oli katoliiklane. Ta sirvis ühel päeval kasutatud raamatute poes raamatuid ning leidis mitu trükist, mis teda huvitasid. Teiste hulgas olid ka "Ajastute igatsus", "Suur võitlus" ning mõned teised. Ta ostis need ära ning luges läbi. Need raamatud meeldisid talle ning veensid teda selles, et seitsmenda päeva adventistidel on tõde. Ta ei teadnud siis veel, et Püha Vaim valmistas ta rusudes elu ette millekski imeliseks. See oli valguskiir ta pimedas maailmas.
Kirjandusevangelist Uli Paga külastus tähendas talle palju. Uli jagas temaga oma tunnistust sellest, kuidas Jeesus teda aitas, kui ta eksinud oli. Kuidas Ta tõi Ulile lootust ja uue elu, kui ta oli omadega täiesti läbi. Naise nägu säras teadmises, et Jumal oli talle abi saatnud.
See on alati imeline kogemus, kui täiesti võõrad inimesed ütlevad, et Jumal on Sind nende koju saatnud. Neil on millestki puudus ja nad otsivad abi. Nad ei lähe ehk kunagi kirikusse pastori juurde ega evangeelsetele koosolekutele ega palvegruppidesse, et abi otsida. Need inimesed vajavad isiklikku külastust erilise inimese poolt nagu kirjandusevangelist, kes saab neile viia lootust, julgustust ning, üle kõige, materjali, mis selgitab neile päästeplaani. Just see muudab kirjandusevangelistide töö nii oluliseks, nii eriliseks.
Palvetagem täna – ja iga päev –, et Jumal jätkaks tööd oma laste südames, nii et nad kuulaksid kutset minna ja Tema heaks töötada. On tõsi, et kõik ei saa kirjandusevangelistid olla, kuid on sadu, ehk isegi tuhandeid, kes müüvad kindlustustehinguid või kinnisvara või autosid või midagi muud, samal ajal kui peaksid oma Jumalalt saadud andeid Issanda teenimiseks kasutama. Kas Sina tunned kedagi sellist?