Päästev ukselekoputus

Tänane lugu tuleb Austraaliast ning selle jutustab Francis Churton. See rõhutab taas kord, kuidas iga päev sünnib armu imesid. Iga raamat, mida müüakse, on ime. Iga pöördunud süda on ime.

Ma otsisin oma elus noorest peast palju Jumalat, teades alati, et Ta oli "seal", mind kaitsmas, juhtimas, lohutamas ja õrnalt kutsumas.

Alles pärast mõningaid dramaatilisi sündmusi oma elus ning naisega Austraaliasse immigreerumist pani Jumal oma tegevusplaanile viimase käigu sisse ning asetas mind Temaga silmitsi seisma.

Alles Austraaliasse asunud, otsisin ma ikka Jumalat ning lasin rumalal kombel oma ellu tegutsema "spiritualistliku" koguduse. See kogemus jäi lühikeseks, sest, lihtsalt öeldes, Püha Vaim rääkis minuga ning hoiatas mind selles peituva kurja eest; sarnase hoiatuse sain ka ühe teise kogudusega seoses. Ühel päeval, pärast seda kui olin kodus pisarad palgel Jumala poole palvetanud, kõlas mu uksel koputus.

Kui ukse avasin, seisis verandal naeratav, üldsegi mitte hirmutava väljanägemisega mees, kes tutvustas ennast Brian Bruntonina Koduse Terviseõppe Teenistusest. Ta pakkus mulle raamatuid ning mina pakkusin talle vastu kindlustuslepingut. Ta osutas taeva suunas ning ütles: "Minu kindlustus tuleb ülevalt." Mina küsisin: "Kas te olete kristlane?" Ta vastas jaatavalt.

Kutsusin ta sisse. Ta tuli, kott ühes käes ning, ma olen kindel, et Jeesus hoidis teisest. Ta näol säras lai naeratus ning ma tundsin ta südamest tulevat armastust.

Pärast lühikest seletust oma töö sisu kohta, võttis Brian välja mõned ilusad raamatud ja esitles neid mulle. See avaldas sügavat muljet. See külaskäik sai nii minu kui mu naise jaoks teekonna alguseks Kristusega, mis on iga sammuga edasi ja ülespoole aina huvitavam.

Kiitus Jumalale kirjandusteenistuse eest. Ma olen nüüd juba üksteist aastat olnud kirjandusteenistusega lähedalt seotud. Viimased neli kuud olen töötanud poole kohaga kirjandusevangelistina.

On võimalik, et kui ustav kirjandusevangelist poleks Churtonite pere kodu külastanud, poleks nad leidnud Teda, keda nii kaua otsinud olid. Väljas patu pimeduses on palju inimesi ootamas kedagi, kes neile päästelootuse tooks. Iga kirjandusevangelist teab seda tõsiasja hästi ning hoiab seepärast alati silmad lahti, et märgata inimest, kes on valmis vastama kutsele tulla Issanda juurde.

Pea täna oma palves meeles neid, kes hulbivad patumeres ilma päästepaadita ja -vestita. Neil pole palju lootust leitud saada, kui keegi neist ei hooli ning neid otsima ei lähe.