Möödunud nädalavahetuse Piibli ja Palli Päevad olid edukad
Avaldatud 22.2.2005, autor Kerstin Ploompuu
Seekordsed Piibli ja Palli Päevad (PPP) toimusid Põlva Ühisgümnaasiumis. Programm algas juba reede õhtul vestlusega, kus David Nõmmik pakkus kõigile võimalust kohtuda Jumalaga nagu seda tegi Saamuel. Leiti, et Jumalaga on võimalik reaalselt kohtuda ka tänapäeval. Üheks peamiseks vahendiks Temaga suhtlemisel on Piibel, mille kaudu Ta meiega räägib. Seetõttu on oluline võtta võimalikult palju aega, et uurida ja lugeda Piiblit ning kuulata, mida Taevaisal meile öelda on. Kõik, kes kuulsid oma südames Jumala kutset ning julgesid rahva hulgast välja tulla, moodustasid laval ringi ning palvetasid ühiselt. See oli tõeliselt ilus algus PPPle.
Selgi korral olid meil külalised Soomest ning hingamispäeva hommikuse jutluse pidas Soome Adventkiriku noortejuht Mariel Pilois, kes vastu paljude ootusi osutus meheks. Oma jutluses, mille Jumal talle juba enne Eestisse kutsumist oli andnud, rõhutas ta just meie motot: “Ole tegija!”. Kõlama jäi mõte, et peaksime olema seitsme päeva adventistid ning tegema Jumala antud tööd, sest usk ilma tegudeta on surnud ja surnuid pole kellelegi vaja.
Mariel ise on üks tore ja humoorikas mees, kellega oli ülimalt meeldiv vestelda. Tal on peaaegu iga asja kohta olemas mõni tore nali ning kõik, kes tahtsid, võisid temaga vabalt rääkida.
Tore on tõdeda, et meie noored tegutsevad ning Tartus on loodud uus bänd, millel küll veel kahjuks nime pole, kuid nende esitatud laulud teenisid rahvalt tugeva aplausi.
Piibliviktoriin oli sel korral päris uudse süsteemiga ning koosnes kolmest voorust. Esimene voor oli traditsiooniline, kus vastati koguduste tehtud küsimustele. Teisiti oli vaid see, et küsimuste vahele näidati lõbusaid kuid sisukaid videoklippe. Järgnevates voorudes võistlesid vaid paremate võistkondade esindajad. Iga edasipääsenud võistkond võis välja panna vaid kaks taibukamat noort. Võistlus oli pingeline ning Põltsamaa noorte võit napp.
Edasi võis minna nii võrkpalli mängima kui ka workshopidesse, kus arutati motoga seotud teemadel. Võrkpalliks oli meil kasutada seni suurim saal, kus oli ruumi kolmele võistkonnale ning ka pealtvaatajatele. Põnevaid mänge jagus hilisõhtuni ning fännid elasid neile tulihingeliselt kaasa. Eriti suur ja häälekas fännklubi oli uustulnukal Rakverel.
Usun, et kõik, kes PPPst osa võtsid, said sellest innustust olla “tegijamad” ning jagada ka teistega seda, mida nad kogenud on.