Algatusest Tartus ning ka edasistest plaanidest räägib Tartu adventkoguduse misjonitöö koordinaator Helina Kosemets.
Pikalt oli tegelikult teada, et selline film kinodesse tuleb. Küll aga reageering sellele, et seoses filmiga miskit ette võtta, tuli alles veidi aega enne filmi esilinastust.
Marta-Liinal oli idee, et me võiksime jagada pärast esilinastust külastajatele kutseid, kutsumaks neid kodugruppi, mis on suunatud just inimestele väljastpoolt kirikut. Kuna aga kutsete jagamine kaubanduskeskuse pinnal peab olema kooskõlastatud ning usulise suunitlusega tegevusi ei lubata teha, siis pidime edasi mõtlema.
Edasi sai küsitud reklaamimise võimaluste kohta Cinamoni turundusjuhilt. Väga positiivne on, et Desmond Dossi kohta ilmus ka just raamat. Raamatu reklaamimist võib igal pool teha – nii saigi tehtud flaierid ning valmistatud klipp ning tehtud ka Desmond Dossist eestikeelne koduleht (desmonddoss.ee). Suur tänu selle suure töö eest tegijaile!
Koostöös Cinamoniga näidati enne filmi algust raamatu ning kodulehe reklaami suurel ekraanil, lisaks jagati sisenejatele piletikontrollis järjehoidja formaadiga flaiereid.
Kui film oli juba mõnda aega jooksnud, kinkis Tartu kogudus Cinamonile 20 raamatut „Südame sunnil: Desmond Dossi lugu“ – 10 tk Cinamoni personalile tänutäheks, 10 tk Instagramis välja loosimiseks. Kõik raamatud on leidnud omale uued omanikud ning jääb loota ja palvetada, et need raamatud puudutavad lugejate südameid.
Käisin ka ise filmi vaatamas. Mulle meeldis see film väga. Ühelt poolt oli seal palju võikaid stseene, mis kaasnesid sõjakoleduste näitamisega, kuid see tuletabki meile meelde, et elame patust rikutud maailmas, kus sõjad ei ole tabuteema. Teiselt poolt oli filmi peategelaseks Seitsmenda Päeva Adventist Desmond, kes jäi lõpuni kindlaks oma uskumustele ja põhimõtetele. Kuigi oma põhimõtetele kindlaks jäämise tõttu koges ta vägivalda ning alandust, osutus ta lõpuks meheks, ilma kelleta tema salk ei olnud nõus sõdima minema. Nagu Desmond, kes jäi oma põhimõtetele kindlaks, õpetab see meilegi, et Jumalaga koos ei ole miski võimatu. Need paljud katsumused ning tagasilöögid, mis meid tabavad, on meile proovikivideks, mille läbi meie iseloom kasvab ning areneb, kuni välja tuleb lõpuks puhas kuld. Mulle andis see film julgustust juurde – julgustust ja kindlust paluda ning kuulata üksnes Jumalat, Temale toetuda ning tagasilöökides uuesti tõusta ning edasi pürgida.
Misjoni eesmärgid
Veidi aega tagasi valis Tartu nõukogu mind misjonitöö koordinaatoriks. Pean tunnistama, et ma tunnen end selles ametis nagu Saalomon, kui ta oli äsja valitud Iisraeli rahva juhiks, kus ta ütles, et „aga mina olen nagu pisike poiss – ei mõista minna ega tulla.“ (1. Kn 3:7) Mul ei ole veel selge, mida minult oodatakse ja mis on mu ülesanded. Tasapisi olen katsunud selle kohta rohkem uurida. Kõige rohkem aga loeb mulle Jumala heakskiit ning minu enda palvetes on pea alati sees palve tarkuse ning juhtimise pärast just misjonitöö vallas.
Alates sellest ajast, kui mind valiti misjonitöö koordinaatoriks, on mul tulnud palju ideid, mida võiks teha misjonitöö eesmärgil. Küll aga on uuenduste sisseviimine kohati vaevaline ja kohtab tagasilööke. Samuti ei ole mul veel selget ülevaadet koguduses toimuvast ning koguduse visioonist. Loodan, et ajapikku saavad needki takistused ületatud ning leian ka tuumikgrupi, kes võtab misjonitöö oma südameasjaks.
Konkreetsematest ideedest on mul visioon jõuda inimesteni meie ümber, täites nende vajadusi. Selleks olen käinud vestlemas Tartu linnavalitsuse eakate ja puuetega inimeste hoolekande teenistuse juhiga, lastekaitse teenistuse juhiga, sotsiaaltöö teenistuse juhiga, Tartu Pereliidu juhiga. Meil on tegelikult tohutu suured võimalused teha misjonitööd teiste teenimise kaudu! „Lõikust on palju, töötegijaid aga vähe. Paluge siis lõikuse Issandat, et ta saadaks töötegijaid välja oma lõikusele!“ (Mt 9:37-38)
Helina Kosemets
In English