Neurokirurg, kes kasvas üles vaesuses Detroitis, suundub 48 miljardi dollari suuruse eelarvega eluasemeministeeriumisse.
Dr Benjamin S. Carson sen, silmapaistev laste neurokirurg ja seitsmenda päeva adventist, kes on uskkonna esimene liige, kes on kandideerinud USA presidendi ametikohale, võttis vastu tulevase presidendi Donald J. Trumpi pakkumise asuda eluasemeministri kohale. Eluasemeministeerium, tuntud ka kui HUD, on USA riiklik agentuur, mis kulutab 48 miljardit dollarit aastas.
Agentuuri veebilehe järgi on eluasemeministeerium (HUD), mis rajati 1965 kui valitsuse osakond, „riiklik agentuur, mis on vastutav riikliku poliitika ja programmide eest, mis on suunatud Ameerika eluasemevajadustele ning mis täiustavad ja arendavad kogukondi ja jõustavad õiglaseid eluasemeseadusi.“ Kaaludes ametisse nimetamist ütles Carson uudistekanalile Fox News, et „meie linnakeskused on kohutavas olukorras ja vajavad kindlasti tõsist tähelepanu.“
Kui Ameerika Ühendriikide Senat selle heaks kiidab, nagu on alust arvata, siis saab Carsonist 17. eluasememinister ja esimene seitsmenda päeva adventist, kes saab USAs ministrikoha. USA Kongressi uurimistalituse andmetel on eluasememinister õigusjärgselt USA presidendiametist 13. positsioonil.
„Mul on hea meel nimetada dr Ben Carson meie järgmiseks USA eluasemeministriks. Ben Carsonil on särav mõistus ning ta on innukas tugevdama kogukondi ja perekondi nendes kogukondades,“ ütleb Trump. „Me oleme rääkinud pikalt minu linnade uuendamise tegevuskavast ja meie majandusliku ärkamise sõnumist, mis hõlmab suuresti ka meie linnakeskusi. Ben jagab minu optimismi meie riigi tuleviku osas ja osaleb selles, et kindlustada, et president esindaks kõiki ameeriklasi. Ta on karm konkurent ja ta ei anna kunagi alla.“
Sama väidet tsiteerib Carson: „Ma tunnen, et ma saan anda märkimisväärse panuse nende kogukondade tugevdamisse, mis on kõige suuremas puuduses. Meil on teha palju tööd selle nimel, et tugevdada meie rahva igat aspekti ja kindlustada, et meie rahva eluasemevajadused oleks rahuldatud.“
Enne kui Carson (65) 2013. aastal pensionile jäi, oli ta neurokirurgia osakonna juhataja John Hopkinsi haiglas Baltimore’is Marylandis. Tema edukas operatsioon, mille käigus ta eraldas kaks peadpidi kokku kasvanud Siiami kaksikut, tõi talle kiiresti rahvusvahelise tuntuse. Tema isiklik lugu Detroitis Michiganis üleskasvamisest, raskest tööst, haridusele pühendumisest ja usust Jeesusesse on kirja pandud autobiograafiasse „Kuldsed käed“, mille põhjal tehti hiljem telefilm, kus Carsonit mängis Ameerika Filmikunsti ja -teaduste Akadeemia auhinna võitnud Cuba Gooding jr. 2008. aastal andis tolleaegne president George W. Bush Carsonile presidendi vabaduse medali ning mainis Carsoni võitu „sünge tuleviku“ üle täis vaesust ja kuritegevust ning ütles, et Carsonist on saanud „õpetlane, ravija ja juht.“ Carsoni ema ja lapsepõlve eeskuju Sonya osales Valges Majas toimunud tseremoonial koos Carsoni naise Candyga. Ben ja Candy Carson on koos oma lastega Silver Springis Marylandis asuva Spencerville’i seitsmenda päeva adventkoguduse liikmed.
2015. aasta mais tegi Carson teatavaks oma presidendikandidatuuri, tõmmates tähelepanu oma seotusele adventkogudusega. Adventkoguduse Põhja-Ameerika divisjon ütles tookord, et kuigi adventism „väärtustab“ Carsonit, „on koguduse jaoks oluline säilitada oma pikaajaline ajalooline positsioon kiriku ja riigi lahususe osas ning mitte toetada ühtegi kandidaati ega olla ühegi kandidaadi vastu.“
Enne Iowa eelvalimisi 2016. aasta jaanuaris oli Carson lühikest aega vabariiklaste populaarseim presidendikandidaat. Ta taandas oma kandidatuuri märtsis ning toetas edaspidi Donald Trumpi.
Viimaste nädalate jooksul on uudisteankrud maininud sageli Carsonit kui võimalikku ministrit Trumpi valitsuses.
Mitte ükski seitsmenda päeva adventist ei ole varem Ameerika Ühendriikide ajaloos ministrikohal olnud. President Warren G. Harding, kelle ema ja õde olid seitsmenda päeva adventistid, määras mitmeid adventistidest sugulasi valitsuse ametikohtadele, kuid keegi neist ei olnud minister. Hardingi õde Carolyn Harding Votaw oli USA rahvatervishoiuameti sotsiaalteenuste osakonna juht ning Hardingi peaprokurör määras tema abikaasa Heber Votawi valitsuse vanglate osakonna juhiks. Mõlemad loobusid ametikohast aasta jooksul pärast seda, kui president Harding suri 1923. aastal südameinfarkti.
Hiljuti määras USA senat kaplan Barry C. Blacki, pensionile jäänud mereväe kontradmirali ja mereväe kaplanite juhi, senati kaplaniks kui esimese seitsmenda päeva adventisti ja esimese afroameeriklase, kes on kunagi sellel ametikohal olnud. Üksikud adventistid on istunud ka USA Kongressis, sealhulgas Roscoe Bartlett, Jerry Pettis, praegune Texase esindaja Sheila Jackson Lee ja California esindaja Raul Ruiz.
In English