Seitsmenda Päeva Adventistide Balti Uniooni peakoosolek Riias lõppes laupäeval, 3. mail piduliku jumalateenistusega, millel jutlustas Trans-Euroopa divisjoni president Bertil Wiklander, tänati uniooni endist juhatust ja nõukogu ning tervitati uut juhtkonda eesotsas president David Nõmmikuga. Wiklanderi jutluse peamine sõnum oli, et kogudusse ei tohi lasta tekkida lõhesid, me peame konservatiivsete ja liberaalsete adventistidena kokku hoidma.
Kuna senine Eesti liidu president David Nõmmik valiti uniooni presidendiks, on Eesti liidu nõukogul tarvis otsustada, kuidas ja millal valida liidule uus juht. Koguduste liidu peasekretär Ivo Käsk ütles, et praegu täidab David Nõmmik nii liidu kui uniooni esimehe rolli. Uniooni presidendi volitused hakkasid kehtima alates peakoosoleku üldkogu poolt kinnitamise hetkest. Ivo selgitas protseduurireegleid nii: „Kõigepealt peab senine esimees esitama sooviavalduse lahkuda esimehe kohalt, siis koguneb Eesti liidu nõukogu seda küsimust arutama ja uue esimehe valimise protsessi juhatab uniooni esimees ehk David Nõmmik. Liidu põhikiri ütleb, et vakantseks jäänud ametnike kohti võib täita liidu nõukogu, võib ka kokku kutsuda erakorralise peakoosoleku, mille etteteatamise tähtaeg on neli nädalat. Ka selle otsustab nõukogu.”
Uniooni president David Nõmmik lisas, et kõigepealt peab aru pidama liidu juhatuses ja seejärel peab nõukogu langetama otsuse, kumba teed minna: kas valida uus esimees nõukogus või erakorralisel peakoosolekul.
Oma esimeste ülesannete kohta uniooni presidendi rollis arvas David, et on tarvis kohe tegutsema hakata, kuna ülesanded on juba kätte jagatud. „Kõigepealt on vaja kokku leppida liidu esimeestega. See on number üks, et Eesti liit saaks uue esimehe; siis saab Eesti liit tegutseda uue juhi all ja mina saan, kui palju ma suudan, aidata nõu ja toetusega.
Teine eesmärk on Balti unioonile osakonnajuhid leida, neid seekord peakoosolekul ei valitud. Osakonnajuhid valitakse uniooni nõukogus. See ülesanne nõuab küllaltki palju mõtlemist, palvetamist ja konsulteerimist.
Eeloleval nädalavahetusel on divisjoni kevadkoosolek, nii et pean sõitma divisjoni ja tõenäoliselt antakse seal juba järgmised suunad ja ülesanded. Mulle on saadetud dokumente ülevaatamiseks, aga ma ei ole veel jõudnud end nendega kurssi viia.
Unikaalne võimalus on osaleda Newboldi töös mitte kui tudeng, vaid osalisena nõukogus nimega Newbold's Board of Governors, saan sedasi sõna sekka öelda Newboldi töö kohta. Nii et on väga põnev ja samas meeldiv ülesanne,” kirjeldas David lähituleviku tööplaane.
Küsimusele, kuidas Eesti liit Balti uniooniga edaspidi koostööd näeb, vastas Eesti liidu peasekretär Ivo Käsk, et tema jaoks on unioonis uus ja huvitav aeg, alates uniooni taasloomisest on nüüd unioonil 25 aasta järel uus esimees. „See kindlasti toob midagi endaga kaasa. Meie Eestis oleme nurisenud, et tegemist on Läti uniooniga, nüüd me seda enam öelda ei saa,” ütles Ivo.
Ootuste kohta lisas ta, et uue juhtkonna eestvedamisel mõeldaks värskelt ja põhjalikult läbi, mida me kõik unioonilt ootame, milleks meil Balti unioonis unioon on, mis võiksid olla selle funktsioonid, kuidas see võiks meid teenida parimal viisil. „See küsimus kõlas ka peakoosolekul saali sõnavõttudes kui ka kuluaarides: milleks unioon on? See küsimus tahaks põhjalikult läbimõtlemist. Mõttetalgutega peeti enne peakoosolekut strateegilisi nõupidamisi liitude esimeeste tasandil, see küsimus võiks leida laiemat arutelu.”
Koostööd peab Ivo väga oluliseks, kuna eraldiseisvate riikidena oleme väikesed. „Meil on Eesti liiduna koostööl ja kokkuhoidmisel paremad võimalused, suurem jõud, paremad ressursid. Mitte nii, et hoiame omaette, siis on lihtne, ei pea välismaalastega asja ajama. Sellega on nii, nagu öeldakse, et vallaline olla on lihtsam, aga abielus olla on parem,” arutles Ivo.
In English