11. veebruaril oli Tartus AKELi pastorite ja teiste evangeeliumitööliste järjekordne kokkutulek. Külalisena viibis sellel kokktulekul Oxfordi Ülikooli doktorantuuris õppiv Tihomir Lazic.
Palvusel käsitles ta inimese vaimuliku kasvamise teemat. Ta võrdles vaimulikku kasvamist lapse kasvamisega täisealiseks. See on nagu teekond, mis algab sünnist, läbib kasvuetapid ja jõuab välja täiskasvanuks saamisele. Vaimulik kasvamine saab alguse uussünnist. Nagu lapse sünnile järgneb lapsepõlv, mille kestel sõltub laps oma vanematest, vajades nende hoolt, nii sõltub ka vastsündinud kristlane küpsete kristlaste vaimulikust toest. Siis saabub puberteet, mis on kui keeristormi sattumine. Vaimuliku teismeea läbimine oleneb palju sellest, kuidas sel ajal vajalikke otsuseid vastu võetakse ja neid ellu viiakse. Tunded käivad üles-alla. Võib tekkida erinevaid kõrvalekaldumisi, nagu vaimulik hüpohondria – haiglaslik muretsemine oma vaimuliku tervise pärast; paranoia – teistesse umbusklik suhtumine, kahtlustamine; fanatismi kaldumine; usus tagasilangemine; stagnatsioon. Meie kohus on inimesi sellest seisundist üle aidata. Siis saabub täisiga – küps iga. Kukkumine on võimalik vaimuliku kasvu teekonna igal etapil, aga tuleb üles tõusta ja edasi minna. Meid peaks julgustama teadmine, et „Issanda silmad jälgivad kogu maad, et võimsasti aidata neid, kes siira südamega hoiavad tema poole.“ (2Aj 16:9)
Pärast palvust oli Tihomir Lazicil ettekanne kogudusest. Küsimus on: kas vaimulikkus on võimalik ilma koguduseta? On inimesi, kes mõtlevad, et võivad olla kristlased ilma kogudusse kuulumata. See on petlik arusaam. Ilma koguduseta pole võimalik kogeda kristlaseks olemise täiust. Koguduse ja muu kogukonna või klubi või muu taolise kollektiivi põhilisi erinevusi on selles, et kogudus on Jumala rajatud ühendus. Seal toimivad vastastikused sidemed üksteise ja Jumala vahel. Jumala eesmärk kogudusega on, et see tegutseks harmoonias ja laieneks.
Pärast lõunat oli David Nõmmiku ettekanne koguduse juhtimisest. Ettekanne rajanes raamatul „Läbipaistvus ja vastutustundlikkus“. Need kaks omadust peaksidki koguduse juhtimist iseloomustama. Oma ettekande jooksul jõudis ta käsitleda vaid väikest osa selles raamatus välja toodud põhimõtteist. Need olid: juhi tõotus, organisatsiooni kultuur, organisatsiooni kontrollimine, suhtlemistavad ja käitumisjuhis.
Marge Randlepa ettekanne käsitles pastori kui abikaasa ja lapsevanema rolli. Kuidas olla hea pastor, hea abikaasa ja hea lapsevanem. Ühtki neist rollidest ei või pidada vähemtähtsaks. Pole võimalik olla hea pastor olemata hea abikaasa ja hea lapsevanem, oma perele piisavalt aega pühendamata.
In English