Juba viis aastat on Soome pealinnas Helsingis koos käinud erinevatel põhjustel Soome elama või töötama asunud eestlastest adventistid, kes unistavad ka tulevikus eestikeelse koguduse loomisest.
Teistesse riikidesse tööd otsima siirdunud kaasmaalaste hulk on juba pikka aega kodumaal meelehärmi tekitanud. Probleemist tiivustatuna on käivitatud erinevaid kampaaniaid, millest viimane on presidendi juhitud ”Talendid koju”. Kuid on väga arusaadav, et siinne tööpuudus, madalamad palgad ja just Soome lähedus ja ka teatud kultuuriline sarnasus on muutnud meie naaberriigi paljudele kaasmaalastele uueks kodumaaks. Osale ajutiselt, teistele püsivalt.
Eestikeelne grupp on Helsingis tegutsenud juba 2006. aasta sügisest, kui see idee tuli ühel hingamispäeval koguduse pingis istuva Kristel Harjaksi pähe. ”Mul on kombeks lugeda Piiblit eesti keeles ja õppetükki soome keeles. Ükskord oma kodukirikus Helsingis õppetükitunnis istudes uitasid mu mõtted ringi. Kasutasin eestikeelseid materjale, sest olin unustanud Piibli ja õppetüki perelaagrisse Võrumaale,“ jutustab Kristel. „Märkasin, et siin on päris palju eestlasi koos. Tavapärase ühe-kahe inimese asemel sain kokku rohkem, kui ühe käe sõrmedel lugeda annab. Mõtlesin, et siit saaks rühma kokku. Ka eestikeelne jumalateenistus vilksatas mõtetest läbi.
Mõtlesin järgida inglisekeelse koguduse loomise analoogiat ja tegin ettepaneku rahvale hakata eesti keeles Piiblit uurima. Asjast oldi huvitatud. Arutasin asja ka tolleaegse kogudusetöötajaga. Tema ainuke küsimus oli, kas Eestis ja Soomes on sama õppetükk kasutusel. Tol ajal oli Soome kirikus läbivaks teemaks väikeste gruppide loomine ja eestikeelne väike grupp sobis selle idee raamistikku. Nii see asi alguse sai,“ rääkis ta.
Alguses hakati koos käima piiblitunni grupina, kuid 2011. aastal lisandusid sellele ka spetsiaalsed jumalateenistused. Mõtte andis 2010. aasta sügisel Helsingit külastanud pastor Ivo Käsk. „Sakari (Sakari Vehkavuori on Helsingi Annankatu koguduse pastor) helistas mulle ja rääkis Ivo ettepanekust hakata pidama eestikeelseid jumalateenistusi,“ meenutab Kristel. „Minu seisukoht oli, et mõte pole uus, kuid ma ei tea, kas me oleme selleks valmis. Otsustasin küsida rahva seisukohta. Enamus oli innustunud, kuid oli ka arvamusi, et vara veel. Ise mõtlesin, et mul on siiani leidmata inimene, kes asendaks mind õppetüki vedamisel. Kuidas siis jumalateenistuse korraldamine võiks õnnestuda? Selge oli see, et vaja läheb mitme inimese panust. Aeg läks edasi ja mu vanema, kuueaastase tütre tervisega tekkisid tõsised probleemid, mis tegid mind väga murelikuks. Rusutud olukorras tuli mulle meelde mõte, et kui täna oleks minu elu viimane päev, siis mis oleks see, mida ma kindlasti tahaksin ära teha enne oma lahkumist. Olin teadlik vanuritest, kes oma surivoodil kahetsesid seda, et olid mõne oma eluunistuse teostamata jätnud. Meelde tuli eestikeelne jumalateenistus. Kontakteerusin siis Sakariga ja ütlesin – proovime. Kutsu keegi kohale, vaatame, mis asjast välja tuleb. Kui ei õnnestu, siis unustame ära. Algul oli närveerimist piisavalt. Esimene teenistus oli õpetlik, hea ja meeliülendav kogemus. Meie hakkasime pisikeste hammasratastena kellavärgis tööle ja Jumal õnnistas,“ jutustas Kristel esimest eestikeelset teenistust meenutades.
Helsingi Eesti grupi vedajaks ongi saanud Kristel. Ise ta aga ütleb, et see ei olnud tema eesmärgiks. Tema tahtis lihtsalt eestikeelset tegevust edendada. „Eks see ole ju Jumala juhtimine ja arm. Sellele aitasid kaasa keele, kultuuri, otsustamisprotsesside ja inimeste tundmine. See oli minule omane nišš. Sisemine soov midagi teha, luua midagi ja kuna ma uskusin asjasse, siis tahtsin anda oma panuse eestikeelse kogukonna heaks. Asi lihtsalt kujunes nõnda välja, et minust sai kahe kultuuri vahelise silla ehitaja.“
Ise Soome juba 1992. aastal kolinuna tunnistas Kristel, et ta ei oleks eales osanud arvata, et tulevikus sinna niipalju kaasmaalasi tuleb ja et seal ka konkreetselt eestikeelne kogudusetöö võiks aset leidma hakata.
„Arvan, et vajadus oli mõlemapoolne. Nii neile, keda elutee alles siia oli toonud, ja ka minule, kes eestikeelset osadust igatses. Osale tulijatest oli see isegi kergendus, et hingamispäeviti ei pea kurnama oma pead võõrkeelse tegevusega. Keegi seda tööd meie eest ära ei tee, kui ise ei tegutse. Omavaheline arutelu Piibli teemadel on huvitav. Väikene grupp hoiab alal uurimisindu, mida Jumala sõna väärib. Suhltemine ja korraldamine on huvitavad asjad. Töö tegemine Jumalale rikastab elu. Kogunetakse kord kuus, enamasti iga kuu esimesel hingamispäeval Castréninkatu kirikus kell 10.00. Ühinege meiega, kui juhtute sel ajal Helsingisse,“ kutsub Kristel.
Jumalateenistused toimuvad senimaani siiski veidi ebakorrapäraselt. Kuid keskmiselt üle paari kuu on keegi Eestimaalt külla tulnud, et olla Soomes elavatele adventistidele sel moel jutlustajaks. „Esimene eestikeelne jumalateenistus toimus aasta tagasi jaanuraris koos perekond Kaasikuga. Nendega oli kaasas ka Allan Jallai. See oli ajalooline moment. Aprillis oli võrukate kord. Andres Ploompuu tõi kaasa Jallaid ja teisi noori kogudusest. David külastas meid koos Allaga mais. Seejärel käis Valdek koos abikaasa Galinaga. Ja see aasta väisas Lauri oma poja Samueliga meid.“
Kõige enam on koos olnud 30 inimest, teistel kordadel veidi vähem, kuid igatahes on need koosolekud olnud alati meeskonna poolt organiseeritud. „Kõikide panus on olnud vajalik. Kahtlemata on jumalateenistuste korraldamine meie grupile jõupingutus, sest see on igaühe vabatahtik töö vastavalt armuannile, mille Jumal meile andnud on,“ ütles Kristel.
Inimesed on väga erinevate lugudega. On nii perekondi, kes päris elavad Helsingis, kui ka inimesi, keda Kristel nimetab tööleskedeks. „Töölesed on kindlasti ajutise olemisega. Tööleskede all pean silmas inimesi, kellel emb-kumb abikaasadest on Eestimaal.“
Päris koguduse rajamisega Kristeli sõnul sealne grupp ei kiirusta. Esialgu jätkatakse ikka samamoodi. „Veebruaris toimub jumalateenistus koos Toivo Kanarbiku tunnistuskõnega ja aprillis väisab meid Ivo Käsk. On veel mõningaid tulevikuplaane, kuid need on praegu lahtised. Praegu külastab meid iga kord erinev pastor. Üks variant on see, et tulevikus hakkaks meid teenima 1-2 pastorit regulaarselt. Siht koguduse moodustamiseks on olemas. Elame-näeme,“ võttis Kristel teema kokku.
In English