Türi kogudus 95

22. augustil tähistas Türi adventkogudus oma 95. aastapäeva. Hingamispäev algas Türi koguduse majas peetud jumalateenistusega, kus piiblitunnis arutati 1. Korintose kirja 15. peatüki teemadel ning jutluse ajal mõtiskleti hetke ning mälu üle. Jutluse pidas Andres Ploompuu.

Andres arutles, kuidas Türi koguduse ajalugu kannab endast palju hetki ja neist sündinud mälestusi, kuidas kõik, kes on sellesse kogudusse kuulunud või panustanud, moodustavad suure hulga. „Täna on üks hetk paljude hetkede seas ja igaühel on oma hetked seoses Türi kogudusega,“ ütles Andres ning meenutas, kuidas ta väikse poisina kuulas oma isa Mati Ploompuud jutlustamas samast puldist ning kus kunagi istus tema, istub nüüd tema väike tütar. Andres meenutas oma vanaemasid-vanaisasid, kes Türil elasid, ning teisi koguduse liikmeid. „Minevikuhetkedest põimitud kangas on kaunim kui ükski üksik hetk,“ sõnas Andres. Seoses mäluga rääkis Andres Jumala tegudest: „Mälu on Piiblis tegu. Kui Jumal mäletab, siis Ta asub tegutsema. Mälestus paneb lootma – ilma mäluta pole meil teab mida oodata.“ Nii sidus Andres meenutused möödanikust Türi koguduse tänase päeva ja tulevikuga: „Ja me ootame, sest me mäletame.“

Pärast jumalateenistust koguneti Türi kirikumaja õue, kus saadi osa ühisest lõunasöögist ning nauditi hingamispäevast osadust.

Kell 17 algas Türi EELK Püha Martini kirikus kontsert-jumalateenistust, kus teenisid kammerkoor Ootus ja instrumentalistid. Jutluse pidas David Nõmmik, kes võttis enda mõtiskluse aluseks Heebrealastele 5:32–39. „Minevikukatsumuste meenutamine aitab hoida usku ka tulevikus,“ sõnas David ja loetles Türi kogudust teeninud pastorite nimesid. „Jumal kandis oma rahvast ja me ei pruugi täna teada kõigi nende nimesid, kes on siin teeninud.“ David rääkis pikemalt aastatel 1958–1971 Türil teeninud pastor Ernst Laimetsast, kelle tütar Anne Toome on praegu Türi koguduse liige ja lapselaps Helerin Lehtla kammerkoor Ootuse dirigent ja lapselapselaps Aliise oli samuti kirikus kohal. Oma pöördumise lõpus kutsus David tulevikku vaatama: „Me ei näe veel Jumala riiki kogu selle valguses. Aga usk elab tuleviku lootuses. Noortele soovin öelda: te olete midagi pärinud, vanema põlvkonna ohvrimeelsuse ja julguse, kuid mingil hetkel peab vanavanemate Jumal saama teie isiklikuks Päästjaks. Ja teile, kes te olete kandnud kogudust aastakümneid: jutustage neid lugusid!“

Kammerkoor Ootus esitas kontserdil Rein Kalmuse kooriloomingut nii vanemast kui uuemast ajast, esimest korda kõlas laul „Sina, mu Looja“. „Tänane kava sai kokku seoses plaadiga, millega kammerkoor Ootus on pikemat aega tegelenud ja see on küllaltki keeruline protsess olnud. Täna kõlas uusi laule ja ka vanemaid, mis plaadile tulevad,“ sõnas Rein. Helerin lisas, et plaadi salvestamise protsessis ollakse praegu sealmaal, et neljas ERRi stuudiosalvestus oli pühapäeval, 23. augustil ja sellele järgnevad salvestused Kaarli kirikus, suur eesmärk on plaat enne jõule valmis saada. „Kui kõik läheb nii, nagu me planeerime, siis tuleb plaadile 16 laulu, täna õhtul laulsime kuus ja hommikul kaks, nii et täna kõlas poole plaadi materjal,“ lausus Helerin.

Nii Rein kui ka Helerin on mõlemad Türi kogudusega tihedalt seotud: Rein teenis siin pastorina ja läks siit emerituuri. „Mul ei ole kaugemast ajast Türiga seoseid, niikaua kui naisevõtt tuli Türilt (Reinu abikaasa Marjam oli Türilt pärit, toim) ja siit ma läksin pastoriametist emerituuri,“ rääkis Rein. „Praegu olen osa Türi kogudusest ja arvan, et Türi koguduse aastapäev puudutab mind samavõrra nagu iga koguduseliiget siin. Olen siin tegev ja teiste koguduseliikmetega võrdne.“

Helerini vanaisa Ernst Laimets oli kunagi Türi koguduse pastor, pidades seda ametit siin 13 aastat. Nii sellest kui ka oma lapsepõlvest tulenevalt sõnas Helerin, et Türi on tema jaoks hästi oluline koht. „Ma pean iga mingi aja tagant Türile saama. Helilooja Pärt Uusberg sõnastas selle kenasti ja nimetas seda paigatruuduseks. Mul on Türi kirikuga nii palju mälestusi ja hommikuse teenistuse ajal mõtlesin nende inimeste peale, kes olid siin koguduses siis, kui mina olin väike. Nad on mul kõik eredalt ja värvikalt meeles: papa ja mamma Villumson, Bauermani Marta, Ratta Rosalie ja tema abikaasa Oskar, kelle puhul on meeles tema hästi pikad reedeõhtused palved, Ines ja Märt Pärna – siis oli diapositiivide vaatamise ajastu, papa Laul ja nii edasi. Neid inimesi on palju,“ meenutas Helerin. David rääkis jutluses loo Helerini vanaisast, kes 14. juuni küüditamisööl pääses, kuna ta palus kolmele teda valvanud mehele rasket und – tänu selle palve täitumisele sai ta võtta oma ratta ja põgeneda. „See lugu on mulle hästi tuttav. Kuulsin seda väikese tüdrukuna oma vanaema köögilaua ääres, kui vanaema toimetas ja rääkis lugusid. Mina kuulasin ja küsisin – praegu küsiksin rohkem. Selle loo jätk on, et vanaisa magas pärast seda mõnda aega aias, ta ei julgenud toas magada, kuna ta kartis, et talle tullakse järele. Olen palju mõelnud, et see on uskumatu, et kolm meest jäid korraga magama ja ta pääses põgenema. See on suur kinnitus, kui palju võib lugeda üks lihtne palve, kui sa oled päriselt hädas.“ Helerin sõnas, et kuna Türi on talle äraütlemata oluline, ja samuti siinsed inimesed, siis ta „ei kujutaks ettegi, et kui keegi küsib, kas aastapäevaga seoses võiks toimetada, ma ütleksin ei“.  

Pildid: Maarja Kaasik