Poistelaager 2026

Poistelaager 2026 Laagrisse saabudes tervitas meid mitte sääskede ja putukate pirisemine, vaid ajastule kohane droonipinin. Ei teagi, kas tegemist oli sademetevaese kevadega või sellega, et kõik inimesed on Rõugest Harjumaale paremat elu otsima läinud ja putukad koos nendega, igatahes sääski oli tõesti vähevõitu. Kuna laagrisse oli oodata vähemalt sama palju osalejaid nagu mullu, siis asusime nobedalt ettevalmistusi tegema. Lisaks laagri köögile tuli üles seada lauad toolid ja meie kliimas kohustuslikud pop-up-telgid, et vihmahood laagerdamist ei segaks. Vihmast rääkides läks meil erakordselt hästi. Ei tea, kas laagri kontekstis on olemas selline asi nagu parasjagu vihma, meil igatahes selline asi just oli. Ei olnud liiga palav ega liiga külm ja saime parasjagu kastetud. 

Laagri üks tõmbenumbritest on viimastel aastatel olnud kindlasti isade poolt kohale toodud mototehnika. Sel aastal oli põhirõhk neljarattalistel motikatel. Kas see oli juhus või seotud sellega, et mõni päev enne laagrit krooniti Kevin Saar esimese eestlasena quad'ide maailmameistriks, jääb saladuseks. Laagri korraldajana ma seda küll kuidagi ei koordineerinud. 

Teine tõmbenumber oli nugade meisterdamine. Nugade kohta küsiti laagrisse registreerimise perioodil kõige rohkem küsimusi. Sepistamist ja nugade tegemist oleme ka varem proovinud. Seekord oli ses mõttes eriline, et enamus alustajatest said noa valmis, sh käepideme ja tupe. Ja registreerimiseaegne elevus oli vägagi põhjendatud, sest peale töötuba särasid poiste ja isade silmad veelgi heledamalt. Noad said tõesti vahvad, mõned lausa nagu kunstiteosed ja jätsid paljudele sügava mulje, mõnele ka jälje. Päris mitmed tõid meeldejäävaima tegevusena välja veematka. Matkamine on selline natuke vastuoluline teema, mis kedagi naljalt külmaks ei jäta. Mõned armastavad palavalalt ja teised mitte nii väga palavalt. Kuna poiste keskmine vanus oli ka seekord pigem madal, oli korraks isegi mõte, et tõsisemat matka seekord ei tee. Õnneks ikka tegime. Leidsin, et matkamine võib ju olla veidi ebamugav ja nõuab teatavat eneseületamist, aga seda enam tuleb sellega lapsi võimalikult varakult harjutama hakata. Seega sai laagri kavasse suhteliselt viimasel hetkel lisatud Mairo legendaarne seitsme järve matk, mis kulges mööda seitset järve. Aga põnevaks ja meeldejäävaks tegi matka see, mis toimus järvede vahel. Roostikus ragistamine, kopratammide ületamine ja teetruupidest läbisõitmine olid need elemendid, mis tekitasid palju elevust. 

Oluline osa laagrist on olnud ka toidu tegemine, ämbritega kaevust vee tassimine ja külma veega nõude pesemine. Mingit eraldi tiimi, kes koristab ja kokkab, ei ole, kõike tuleb laagrilistel endil teha ja üldiselt oleme seni teatud mööndustega hakkama saanud. Vahest on mõni toidukord tunnikese hilinenud, sest makaronid pole veel pehmed vms. Nüüd, kus inimeste arv on jõudnud juba mitmendat aastat viiekümneni ja kipub veelgi kasvama, ei tule isad enam kontrollaja piires toime kartulite hakkimisega, rääkimata koorimisest. Vähemalt mitte viisil, et kõik näpud ka alles jääksid. Ehk siis laagrit ootab ees tõsisem moderniseerimine ja elektrifitseerimine. Muuhulgas räägiti isegi sooja veega nõudepesust, aga ärgem rutakem sündmustest ette. Laagri lõpuks moodustus initsiatiivgrupp, kes võtab automatiseerimise tõsisemalt ette, et järgmisel aastal suuremaid masse sujuvamalt teenindada. 

Nimelt on järgmisel aastal tulemas poistelaagri juubeliaasta - tuleb 20. laager. Plaan on nädalavahetuseks kutsuda laagrisse ka n-ö vilistlasi. Mis täpselt toimuma hakkab ja kuidas me juubelit tähistame, selgub töö käigus, aga ettevalmistused on juba alanud. Nii et kui on huvi uuesti laagrisse tulla, vanu sõpru näha ja koos saunas käia, siis jälgi uudiseid ja pane järgmise laagri kuupäevad aegsasti endale kalendrisse.