Rakvere kogudus veetis hingamispäeva looduses

11. juulil toimus Rakvere adventkoguduse tänavune laagripäev Vainupea laagriplatsil. Kogunemine algas täiskasvanutel Piibli uurimisega pastor Toivo Kaasiku juhtimisel, samal ajal rääkis Annely Kaasik lastele kannatlikkuse vajalikkusest ja innustas kannatlikult erinevaid loodusande enda ümber märkama ja koguma. Nii valmiski tunni lõpuks laste näitus erinevatest taimedest ja seentest.

Jumalateenistusel kõlas nii ühislaulu kui ka lauluettekandeid, sh pastor Olavi Lauri soolo. Sõna jagas pastor emeeritus Rein Kalmus. Ta alustas jutlust kujutluspildiga eakast kuningas Saalomonist, kes soovitab Koguja raamatu 3. peatükis lugejal tunda rõõmu hetkest ja tutvustas kirjakoha erinevaid tõlkeid. Jutluse keskne teema oli Jeesuse tagasituleku ootus. Kõlama jäi mõte, et kasutaksime olemasolevat ootuse aega parimal võimalikul moel.

Pärast maitsvat ühist lõunasööki jalutas enamik inimesi laagriplatsilt läheduses olevasse randa. Soe ja päikseline ilm meelitas nii ujuma kui ka linnuvaatlusega tegelema. Rein Kalmusel olid vajalikud vahendid kaasa võetud ja vaatlus tasus end ära: üllatuslikult jäi objektiivi ette kivil einestav hüljes. Samuti oli vaateväljas erinevaid merelinde (nt emane jääkoskel koos kolme pojaga, kormoraniparv ja naerukajakad). Rein pakkus ka teistele võimalust linde uudistada.

Aeg möödus kiiresti ja peagi oli aeg jalutada tagasi laagriplatsile vestlusringi, et esitada Reinule küsimusi. Juttu tuli nii lindudest kui ka linnuvaatlusest, orelimängust ja muusikast kui ka praktilised vaimulikud teemad.

Rein tõdes, et ta on linnuvaatlusega tegelenud juba peaaegu 60 aastat ja seda tänu Heikki Silveti eeskujule, kes tema nooruspäevil töötas pastorina oma esimese koguduse juures – Rakvere adventkoguduses. „Mäletan, et ühel suvel Rakvere tammikus jalutades nägin teda binokliga jalutamas. Ta tegeles linnuvaatlusega. Mina olin eas, kus tahtsin kellestki eeskuju võtta. Ja nii tahtsin ka mina linnuvaatlejaks hakata. See huvi jäigi mulle terveks eluks. Heikki kinkis mulle ka esimese lindude välimääraja,“ meenutas ta.

Samuti tõi ta näiteid, kuidas aastakümnetega on lindude esindatus Eestis muutunud. „Hõbehaigur on väga graatsiline ja ilus lind. Kusagil 20–25 aastat tagasi saabusid esimesed linnud Eestisse. Siniraagusid on vastupidiselt jällegi Eestis vähemaks jäänud,“ tõi Rein näiteid ja lisas, et eestlase jaoks eksootilist roherähni käib ta vaatlemas Rootsis.

Orelimängu puhul tõstis Rein esile, et ilma harjutamata pillimänguoskust ei teki. Et orelil mängides kasutatakse nii käsi kui ka jalgu, on väga oluline hea koordinatsioon.

Oskuste arendamise aspektist lisas Olavi, et põnev on olnud olla ühe noore orelimängija arengu tunnistajaks. „Kui me arendaks oma andeid sama pühendunult, nagu seda maailmas tehakse, oleksid vist kirikud küll inimestest pungil,“ arutles ta.

Ühtlasi julgustas Rein inimesi rohkem vaimulikku kirjandust lugema ja Piiblit uurima ning samaaegselt loetut ka ellu rakendama.

Vaatamata sellele, et 11. juuliks oli antud üle Eesti tormihoiatus, püsis terve päeva vältel ilm imeilus – tüüne suveilm kostitas kõiki, kel oli usku ja tulid laagrisse kohale. Tuul tõusis ja esimesed vihmapiisad langesid alles siis, kui laagripäev oli lõppenud.

Oleme Taevaisale tänulikud ilusa ja hinge kosutava päeva eest!