Suve säravaim noorteüritus: AYC 2026 „Made for more”

Sellel suvel toimus iga nelja aasta tagant aset leidev üle-euroopaline adventnoorte kongress AYC 2026. Seekordne toimumispaik oli tuttav neile, kes osalesid kongressil ka 2017. aastal, sest kokkusaamiskoht oli taaskord Hispaania Valencia. Nädala katusteema oli „Made for more” ning Eestist oli kongressil osalejaid kokku 36.

Aveli ja Madis Suits: 2026. aasta AYC oli väga põnev ja vaimulikult ergutav kogemus. Üritus oli hästi üles ehitatud ja eriti meeldisid need nimesildid, mis mälestuseks jäid. Ürituse kaustik hõlbustas suures ehitises liikumist ja sisutiheda ürituse hoomamist. Seal olid kirjas reeglid, tegevused, ruumid ja iga hommikuse ja õhtuse sessiooni tutvustus ning koht, kuhu märkmeid teha. Korraldajad olid kõik osalejad jaotanud enam-vähem vanuse järgi gruppidesse. Oli meeldiv koos teiste riikide adventistidest noortega koos sessioonide üle muljetada, muresid ja rõõme jagada ning oma kodukogudustest rääkida. Sellistel üritustel pakub rõõmu ka vanade tuttavatega kokkusaamine. Teenistustel oli muusika, mis oli nii võimas, et pani vahepeal mõtlema: „Vau, meid (adventiste) on veel! Ja meid on nii palju!” See ühine laulmine kuidagi ühendas kõiki, eriti teemalaul, mida kongressi lõpus lauldi juba täiel rinnal ja mitu korda. Hommikused ja õhtused jutluse osad olid ka väga silmiavavad ja põnevad. Eriti meeldisid Ivana Mendezi jutlused, mis kõnetasid meid rohkem. Ivana keskendus palju ajaloole ja Vanale Testamendile. Damiani jutlused olid emotsionaalsemad ja rohkem põhinesid kogemustel. Erinevaid töötube oli ka hästi palju ning teemad varieerusid Piibli õppimisest suheteni. Eredalt meelde jäi Norel Jacobi töötuba, mis keskendus küsimustele: kas usk on ratsionaalne? Kas meil on uskumiseks vaja kõiki tõendeid? Kas kõiki tõendeid on üldsegi võimalik saada?

Merilin Peetson: Selleaastase AYC märksõnad on palavus ja rahvarohkus. Ereda mälestusena on talletunud seik, kus rahvuste näitusel pidime osalejatele õpetama eestikeelset toidulaulu. Kuna flegmaatiliste baltimaalaste telk oli paigutatud temperamentsete prantslaste ja hispaanlaste vahele, kujunes ettevõtmisest omamoodi olelusvõitlus – kes suudab valjemini. Õnneks jäime kõik ellu häält kaotamata.:) Mulle väga meeldisid väikegrupp ja töötoad. Iga kord oli nendes Jumala olemuse ja plaani avastamist. Eriliselt meeldis mulle töötuba teemal „When stress turns toxic”. Seal räägiti kristlaste perevägivallast ning seletati, miks ja kuidas tuleks sellised suhted läbi lõigata. Kõlama jäi mõte „Jumal on armastus ja armastuses ei ole väärkohtlemist. Järelikult ei tohiks vägivalda esineda ka kristlaste peredes, kuid kahjuks on reaalsus teine. Jumal pakub jõudu ja kaitset sellele, kes sellist suhet lõpetada tahab.” Südames said oma koha massiga lauldud ülistuslaulud. Kõlasid nii nüüdisaegsed laulud kui ka vanad hümnid uues kuues. Kui juba vähesel tuhandel häälel on ülistus nii võimas kui palju enam veel taevases kooris.

Väle Võlma: Minu jaoks on olnud alati eriline ülistus ning noortekongressil meeldib mulle nautida ülistusmuusikat. Teistmoodi tunde tekitab see, et seal on eraldi ülistustiimid ja lauldakse inglise keeles. Palju helitehnikat ning suur hulk noori koos laulmas annab kokku võimsa emotsiooni. Seekord oli mul võimalus ka ise ülistusest osa võtta kooris lauldes.

Epp Randlepp: Kuigi ei saa ainult positiivset öelda, siis suures plaanis oli ikkagi positiivne üritus. Ürituse lõpuks sai selgeks, et peab ikka uuesti tulema, sest nii äge oli. Töötoad olid 10/10. Ma vist ei ole elu sees nii huvitavates töötubades käinud. Väga huvitavad, inspireerivad ja aktuaalsed. Näiteks üks oli „Can I be a scientist and believe in God?”, kus rääkis üks Islandilt pärit vulkaaniuurija geoloog. Vastas küsimusele oli lõpuks, et ilmselgelt saab olla mõlemat. Üks, mis mulle veel väga meeldis, oli „Is it rational to believe?” ja see rääkis sellest, et kuidas oma usku ratsionaalselt üles ehitada. Seal me arutasime erinevaid usuküsimusi laiema nurga alt. Üks väga huvitav töötuba oli toksilisest stressist, kus üks kristlasest psühholoog rääkis. Ja viimane, kus ma käisin, oli „Adventists and Conspiracy Theories“. See oli üliäge lihtsalt! Sealt ma sain nii palju head uut infot. Näiteks et kuidas üldse suhelda, kui sa kohtad kuskil valeinfot. Mis tihti ka kogudustes juhtub, on, et kui keegi räägib koguduses midagi kahtlast, siis me ignoreerime seda, aga see kõneleja väga julgustas, et tuleb öelda ja vastata nendele inimestele faktipõhiselt, aga armastavalt. Temalt ma sain teada, et eksisteerivad ka sellised inimesed nagu tänavapastorid (i.k. street pastors), mida ka tema praktiseerib, mis oli tohutult muljetavaldav – kõik need lood, mida ta rääkis. Ta rääkis väga praktilistest viisidest, kuidas sa oled inimestele toeks ilma igasuguste tagamotiivideta neid kristlasteks pöörata ja kuidas teoloogilistes argumentatsioonides jätta kristlusest paremat ja tasakaalukamat muljet. Mina kiidaksin väga töötubasid!

Meeri Pajula: Sellistel üritustel on mitu väga väärtuslikku omadust. Esiteks muidugi annab see noortele võimaluse tulla kokku, et tutvuda teiste adventkoguduste inimestega üle Euroopa, leida sõpru ja luua kontakte ning näha oma silmaga, kuidas ka Euroopa-siseselt kultuur meid omajagu mõjutab. On alati asju, mis meid eristavad, aga oluline on, et oskaksime märgata seda, mis meid ühendab! See on tugevalt silmaringi avardav kogemus, mis minu meelest mängib üliolulist rolli meie usuelu vundamendi ladumisel. Aga sellele veel lisaks ei saa jätta mainimata seda, milline eriline eesõigus on sellistel suurtel üritustel kuulata ja õppida tõesti meie koguduse parimate tegijate käest. Kui ma lugesin töötubade kirjeldusi ja läbi viijate nimekirjasid, siis märkasin kohe, et siin ei ole tehtud mööndusi. Meie noortele tõesti pakutakse parimat õpetust ja kvaliteeti, mida me enda väikse liidu sees sellises mastaabis mitte kunagi pakkuda ei saa!”

Järgmine üle-euroopaline noortekongress toimub 2030. aastal Poolas.