Põltsamaa instrumentaalansamblil täitus esimene tegevusaasta

Põltsamaa adventkoguduses on juba aasta aega tegutsenud peamiselt ukuleledest koosnev instrumentaalansambel. Esmakordselt koguneti 23. mail 2025.

Kohaliku koguduse juurde instrumentaalansambli loomise idee tekkis rohkem kui aasta tagasi Kalle Danielil, kes sai omakorda inspiratsiooni Turu adventkoguduse jumalateenistuse ülekannet vaadates. Sealses koguduses saadab aeg-ajalt ühislaule erinevatest instrumentidest koosnev saateansambel.

Põhjuseid, miks ukulelemäng nii Eestis kui ka mujal maailmas populaarsust kogub, peitub ilmselt mitmes asjaolus. Ukulele on väike ja kerge pill, mida on lihtne igale poole kaasa võtta. Pillimängu algoskused on võimalik kiiresti omandada ja akorde mängides on lihtne laulu saata.

Põltsamaal kasvas tasapisi ukulele mängust huvitatute arv ning 2025. aasta sügisel jätkas pillimänguga juba suurem koosseis, esindatud olid ukuleled, kitarr, basskitarr ja klaver.

Esmalt õppisid algajad ukulelemängijad pilli lahtistel keeltel mängima, seejärel õpiti selgeks kolm akordi. Edasi sai proovida juba laulu ja pillimängu ühildada. Esimesed laulud, mis ühiselt selgeks õpiti, olid „Vala õli mu lampi“, „Ma otsustasin järgida Jeesust“, „Amazing Grace“ ja „Ihkab laulda meel“.

Aasta jooksul on kasvanud nii ukulelemängijate arv kui ka repertuaar. Olenevalt konkreetsest laulust mängitakse ka erinevaid rütmipille ja viiulit. Ehkki enamik kollektiivi liikmeid on varem mõnda muusikainstrumenti mänginud, on ka neid, kel varasem kokkupuude pillimänguga puudub. Kollektiivi koosseis ühendab erinevaid põlvkondi: on nii lapsi, lapsevanemaid kui ka vanavanemaid.

Põltsamaa koguduses on jõudsalt kasvanud nende jumalateenistuste arv, mil instrumentaalansambel on kaastegev. Käesolev kevad on möödunud eriti tegusalt – toimunud on palju harjutusi ja kolm kuulajaterohket kontserti.

Esimene ülesastumine väljapool koguduse jumalateenistust toimus 25. aprilli pärastlõunal, mil külastati Lustivere mõisahoones asuvat hooldekodu. Vaimuliku mõtiskluse pidas Rein Kalmus, kes rääkis kuulajatele igavese elukevade igatsusest.

Nädal hiljem, 2. mail sõitsid pillimängijad ja lauljad Tartusse Eluringikeskusesse muusikalist külakosti jagama. Mõtteid kevadest jagas Vallo Põldaru, kaastegev oli ka Põltsamaa koguduse pastor Toivo Kaasik.

9. mai õhtul toimus Põltsamaa adventkirikus Põltsamaa, Viljandi, Tartu ning Võru laste ja noorte ettekannetel põhinev kontsert-jumalateenistus „Mõtted“. Laule saatsid Merje Vahula ja Kalle Daniel, kaastegev oli ka kohalik instrumentaalkollektiiv. Laulude pealkirjadega seotud vahetekste luges Mikk Maurer. Mõtet, kuidas kodu saab olla eelmaitse taevast, avas Priit Keel.

Järgmisena valmistub kollektiiv juunikuu viimaseks jumalateenistuseks, mil toimub ühtlasi Põltsamaa adventkoguduse korraldatava vaimuliku lastelaagri lasteteenistus.

Õed Anet ja Adeele ütlevad ansamblis osalemise kohta, et on tore on kokku saada, mängida pilli ja laulda. „Ukulele on lahe! Ma olen juba 3. eluaastast alates tahtnud ukulelet mängida. Kui esimest korda ukulele koju viisin, olin nii elevil!“ rääkis 10-aastane Anet.

11-aastane Hanna-Mia ütles, et tema saab ansamblis osaledes mängida rütmipille, laulda ja olla koos sõpradega. Ta arvas, et ilma ansamblis osalemiseta poleks ta ka ukulele mängu proovinud.

Guido Daniel, basskitarri mängija: Minu osaks sai basskitarr, sest see oli mul kodus juba olemas, kuid minu jaoks oli see esimene kord seda pilli kätte võtta. Kuna olen varem kitarril akorde mänginud, võin võrdluseks öelda, et basskitarri mäng on palju vastutusrikkam – kõik vead kostavad kohe välja.

Mulle meeldib meie muusikakollektiivis mängida. Harjutustel on näha, kuidas mängijad tunnevad sellest rõõmu. Meie hulgas on ka inimesi, kes ei ole koguduseliikmed, mis näitab, et me ei ole suletud kogukond, kuhu saab kuuluda ainult liikmeks astudes. Loodan, et harjutades paraneb ka minu mänguoskus ning et meie mäng ja laul võiksid kaunistada jumalateenistusi ja austada meie Loojat Jumalat.

Vello Põldaru, ukulele mängija: Mulle meeldib koos laulmine ja mängimine. Teised mängijad on innukad ja see nakatab ka mind. Need laulud jäävad hästi meelde – tööd tehes ja kodus olles laulan neid. Harjutustel käimine nõuab küll väikest pingutust ja aega, aga seltskond on nii tore, et puududa kuidagi ei taha. Ukulelet võiks igaüks proovida mängida, sest siis saab teada, kas see meeldib sulle ja saab aimu, kui kerge seda mängida on. Mina polnud seda pilli kunagi varem mänginud, aga nüüd ootan igat koosmängimist. Ka kirikus ja kontsertidel on tore esineda ja kuulajaid rõõmustada.