Põgus ülevaade liidu töötajate laagrist

2023. aasta liidu töötajate suvelaager oli 16.–18. augustini Pärnu lähedal Valgeranna puhkekeskuses. Laagri, mis on suunatud Eesti koguduste liidu töötajatele ja nende peredele, avas kolmapäeva õhtupoolikul liidu esimees David Nõmmik mõtisklusega partnerlusest. David rääkis, kui oluline on, et igaühel oleks kaastöötaja(id), kellega tööasju arutada ja sihte seada.

Neljapäeva hommikul pidas hommikupalvuse Rootsist külla saabunud Mervi Cederström. Ta jagas kogemusi enda aastapikkusest tööst koguduse pastorina Rootsis ning rääkis, kui oluline on pastori töös inimeste külastamine. Mervi ütles, et otsis Rootsi kolimise järel ja sealse koguduse juures teenima asudes võimalusi, kus ta saab kaasa teenida. Selleks oma osa äratundmiseks kujuneski inimeste külastamine, millest Mervi rääkis kolm hingeminevat kogemust. Seejärel tuletati koos meelde pastoritöö nelja olulist punkti: õpetamine ja juhatamine, külastamine ja hoolekanne, administreerimine ja evangelism.

Neljapäevases kavas oli olulisel kohal Davidi kõne muutustest. Koos loeti 2. Moosese raamatu 3. ja 4. peatükki ning otsiti kokkupuutepunkte Moosese elu muutuste ja pastorite elumuutuste vahel. Pärast piibliloo lugemist uuriti neid küsimusi, mille Mooses Jumalale esitas, ja vastuseid, mille Jumal andis.

Pärast päevast jalutuskäiku saadi taas kokku suure telgi all, et vaadata tagasi mööduva suve laagritele ning kuulata Mervi ettekannet tema doktoritöö kohta.

Suvelaagritest räägiti nende toimumise järjekorras. Tüdrukute laagri korraldaja Aiki Pärna sõnas, et see oli tema jaoks neljas tüdrukute laager. „Igal aastal on aina rohkem lapsi ja tegijaid,“ ütles Aiki ja lisas, et tema jaoks on oluline ka laagri misjoniaspekt, kui lapsed kutsuvad kaasa oma sõpru.

Samal ajal tüdrukute laagriga toimus venekeelne laager. Laagri korraldusmeeskonna üks juhte Aleksandr Tsugai ütles laagrile tagasi vaadates, et see oli nüüd teine venekeelne laager pärast pikka pausi ja et venekeelsetele inimestele on vaja oma laagrikogemust. Väga oluliseks pidasid laagrilised seda, et seal käisid külas ka uniooni esimees Ivo Käsk ja laekur Jaanus-Janari Kogerman ning kõneles meie liidu esimees David.

Tänavu oli kolmas suvi, mil askeldajate laager ja rajaleidjate laager on toimunud eraldi. Mõlema eestvedaja Jaanus-Janari ütles, et mõlemad laagrid on mõeldud olema aastaringse tegevuse järel maasikas lastele, kuid kahjuks ei ole paljudes kohtades rajaleidjate ja askeldajate tegevust. Askeldajate laagris oli tänavu pea kolmandik inimesi selliseid, kes pole varem meie koguduse laagrites käinud.

Noortelaager oli Krõõt Lõbusa sõnul seekord väike ja hubane. Krõõt jutustas, et noortelaager on selline laager, kus noored veedavad palju aega vaimulikel teemadel arutades või kuulates ja tore oli vaadata, kuidas noored uurisid Piiblit. Eriti rõõmsaks tegi Krõõda see, et oli noori, kes avaldasid soovi saada ristitud ja kõik need noored käivad praegu piiblitundides ning liiguvad selles protsessis edasi.

Poistelaager toimus 16. korda, neist 15 korda on laager olnud Rõuges Aedla talus. Laagrist andis ülevaate Priit Keel, kes oma pojaga laagris käis. Allan Randlepp, kes on laagri korraldaja, korraldas enne laagrit küsitluse, missuguseid tegevusi laagris oodatakse, ning tänu sellele sai laager sisukas. Samuti aitas laagri õnnestumisele kaasa see, et kõik söögiga seotud tegevused olid ära jagatud toimkondade vahel. Poistelaagris tehakse kõik söök lõkkel ja selle valmistavad isad ja pojad üheskoos toimkondades.

Trans-Euroopa divisjoni camporee’l (rajaleidjate suurlaager) osales seekord Eestist 57 laagrilist, mis Jaanus-Janari sõnul on veidi vähem kui eelmistel kordadel, kuid ta väljendas heameelt, et oma esimese camporee-kogemuse said paljud lapsed ja et kaasa tulid ka need, keda Jaanus-Janari kutsus, et nad saaksid teada, kuidas camporee toimib – et olla valmis 2027. aasta camporee’ks, mis toimub Eestis. Jaanus-Janari rääkis, et nendest noortest, kes käisid eelmisel camporee’l Inglismaal, on nüüdseks kogudusega liitunud 12 ja veel viis on sellel teel, et lähitulevikus ristitud saada.

Seenioride laagri moto keskendus püsima jäämisele. Laagrist rääkis põgusalt Rein Käsk. Seekord käidi koos ekskursioonil Audrus ja meenutati laagri algusaegu 17 aastat tagasi. Teatepulk järgmise laagri korraldamiseks anti üle viljandlastele ja tuntakse rõõmu sellest, et laager tuleb ka järgmisel suvel.

Neljapäeva õhtul andis ülevaate kevadel kaitstud doktoritööst Mervi Kalmus, kes uuris, kuidas tajuvad jutluseid postmodernset mõtteviisi esindavad noored täiskasvanud. Mervi tutvustas modernse ja postmodernse mõtteviisi erinevusi ning selgitas, et jutlus kui žanr läheb korda ka noortele, kuid selle struktuur ja esitamisviis vajavad suuremat tähelepanu. Mervi ütles, et tema töö oli praktilist laadi ning pidi olema seotud mõne kohaliku kogudusega. Tema valis oma töö teostamiseks Kompassi koguduse, kus ta pidas viis jutlust ning kogus tagasisideküsitlusega andmeid selle kohta, kuidas kuulajad jutlust tajusid. (Intervjuu Merviga tema doktorantuuri ja valmis saanud töö kohta ilmub septembri Meie Ajas.)

Reede hommikul pidas hommikupalvuse Jaanus-Janari, kes rääkis mälestuskividest, mille iisraellased pidid Jordanit läbides kaasa võtma, et nende kaudu oma lastele minevikku meenutada. Kutsudes üles mõtlema, mis on igaühe jaoks tema elu mälestuskivid, arutles Jaanus-Janari ka eestpalve üle. Nii võivad kohad, kus on palvetatud, või inimesed, kelle eest on palvetatud, muutuda mälestuskivideks Jumala tegudest.

Pärast seda tegid Ivo ja Angelika Käsk ettekande tervise teemal, võttes aluseks Ellen White’i 1863. aastal Otsegas saadud nägemuse. Nad selgitasid, kuidas tervisereform on olnud algusest peale osa meie koguduse identiteedist ning kuidas selle põhimõtted on saanud aina mõistetavamaks ka mittekristlastele. Nad rõhutasid, et Ellen White’i nägemuses saadud tervisepõhimõtted ei ole üksnes seotud füüsilise tervisega, vaid ka meie vaimse ja vaimuliku heaoluga ning et need on osa meie usulisest praktikast.

Liidu töötajate laager lõppes reede lõunal, et anda teed õhtul alanud perelaagrile.