Novembri teisel nädalavahetusel, 7. ja 8. novembril oli Tallinnas hotellis Dzingel koguduserajamise konverents „Pistik 2“. Konverentsi eesmärk oli hoida üleval koguduserajamise mõtet meie koguduste liidus.
Seitsmenda päeva adventistide koguduse Eesti liidu koguduserajamise koordinaator Ivo Käsu sõnul peaks koguduserajamise konverents, kui see teema on meile oluline, toimuma igal aastal, et leida uut inspiratsiooni ja hoida tuld põlemas. „Mina sain inspiratsiooni ja uusi mõtteid,“ ütles Ivo ja lisas, et sai ka osalejailt positiivset tagasisidet.
See oli Eestis teine sedalaadi konverents, mille kõnelejad pidasid oma ettekandeid videokõne formaadis.
Loe kogudusevanemate ja diakooniakonverentsi kohta lähemalt siit.
"Pistik 2" mõlemad kõnelejad olid Põhja-Ameerika divisjonist, kus nad on tegutsevad koguduserajajad, koguduserajamise töö juhid ja õpetajad. Pastor Boyan Levterov rääkis, millised on tavapärased takistused ja ettekäänded uute koguduste rajamisele, missuguseid koguduserajamise viise on olemas ja jagas oma töös kasutatavat koguduserajamise mudelit. Pastor Steve Leddy veenis osalejaid selles, et me oleme kõrvale kaldunud meile Jumala antud teest, ja rääkis adventkoguduse algusaegadest, mil meie liikumise rajajatel oli eesmärk mitte sarnaneda teiste kirikute ja kogudustega selles, et igal kogudusel on tavamõistes kohalik resideeruv pastor. „Meie koguduse rajajad Ellen ja James White mõlemad kirjutasid selle vastu. Nii nagu Iisraelil ei pidanud olema kuningat, ei pidanud adventkogudusel olema kohapealset pastorit, vaid pastor pidi olema uute koguduste rajaja,“ rääkis Ivo ja lisas, et see on meile tuttav teema, kuid Steve Leddy rääkis sellest väga kirglikult ja tuliselt.
Nüüd, konverentsi järel, ütles Ivo, et kui Tallinnas on üle 400 000 elaniku ja iga 50 000 inimese kohta võiks olla üks kogudus, siis peaks meie pealinnas olema vähemalt kaheksa kogudust. Praegu on seal neli kogudust: kaks eestikeelset (Tallinna I ja Kompassi kogudus), üks venekeelne (Tallinna III kogudus) ja rahvusvaheline, ingliskeelne kogudusegrupp (TISDAC). „Koguduste rajamisel ei vaadata ainult geograafilisi piirkondi, vaid ka koguduse sihtrühma. Tallinnas on veel mitmeid geograafilisi piirkondi ja sihtrühmasid katmata,“ sõnas Ivo. Kuigi mõtteid edasiste tegevusplaanide osas on, ei ole need Ivo hinnangul veel nii küpsed, et neist praegu rääkida.
Järgmistele koguduserajamise konverentsidele mõeldes ütles Ivo, et peaksime kaasama ettekandjate hulka ka kohalikku sisu, kuna meil on juba kogemusi koguduserajamisega.
Koguduserajamise meetodeid on erinevaid ja osati võivad need ka kattuda. Ivo nimetas ühe liigituse järgi kolm meetodit: soe, külm ja tuline. „Soe meetod on see, kui emakogudusest läheb grupp välja ja rajab uue koguduse. Külma meetodi järgi alustatakse nullist. Läheb üks inimene või väike meeskond, kes hakkavad enda ümber uusi inimesi koguma. Kohas, kuhu sellise meetodiga kogudus rajatakse, ei pruugi enne adventkogudust olla. Tuline koguduserajamine on see, kui grupp lahkub emakogudusest tüliga – see ei ole kunagi hea viis uue koguduse rajamiseks.“
In English