Koguduserajajate inspiratsioonipäeval räägiti vaimuliku küpsuse seitsmest tasemest

Hingamispäeval, 17. mail oli Tagametsa loodusmajas Eesti liidu koguduserajajate inspiratsioonipäev, kus said kokku inimesed, kes on praegu kaasatud koguduserajamise või taasrajamise protsessi, sinna kuuluvad praegu kuus gruppi: Kompass kõige vanema grupina, kuna nad on juba tegutsev kogudus, kes mõtleb sellele, et saada ise emakoguduseks, Pärli kogudus, Narva kogudus, Viljandi kogudus, Kuressaare kogudus ja rahvusvaheline kogudusegrupp TISDAC.

 Liidu esimees ja Pärli kogudusegrupi eestvedaja Aleksandr Tsugai sõnas, et päeva eesmärk on julgustada koguduse(taas)rajamisse kaasatud inimesi ja tekitada neis tunne, et nad ei ole ainukesed. „Inspiratsioonipäeva eesmärk on pakkuda ka praktilisi teadmisi,“ lisas Aleksandr.

Seekordse inspiratsioonipäeva praktiliste teadmiste pakkuja oli veebruaris Eestisse saabunud misjonär Daniel Meder. Esimeses sessioonis rääkis ta vaimuliku küpsuse seitsmest tasandist. „Esimene tasand on see, kui inimene teeb kõike hirmu põhjal – käin kirikus, kuna kardan Jumalat; teisel tasandil põhineb Jumala-suhe kauplemisel: teen Jumalale midagi, et Ta saaks mind õnnistada; kolmandal tasandil tegutseb inimene mugavusest: teen midagi, kuna ka teised teevad seda ja kui sõber kogudusest lahkub, siis lahkun ka mina; neljandal tasandil kuuletutakse reeglitele,“ loetles Daniel ja selgitas, et enamus kristlasi jääb ühele neist neljast tasandist pidama, aga see ei ole see, mis baseeruks Piiblil. „Kui me Piiblit loeme, siis näeme, et Jumal tahab suhet, Ta tahab olla meie sõber. „Viies tasand on see, kui mõistetakse põhimõtet oma tegude taga: tahan näiteks aidata rajaleidjate töös, kuna tean, et see on lastele oluline, et nad kasvavad tänu sellele tööle paremaks; kuuendal tasandil armastan oma ligimesi nii palju, et tahab Jumalat neile tutvustada ja tahan, et nad Jumalat mõistaksid; ja seitsmendal tasandil põhinevad kõik tegevused misjonimeelsusel ja teadmisel, et Jumal on mind pannud siia eesmärgiga,“ jätkas Daniel. Ta selgitas, et koguduserajajad on kuuendal või seitsmendal tasandil ja kui sellise meelsusega kogudust rajatakse, siis inimesed on sinna tulles rõõmsad. Daniel lisas, et sel teemal oli palju omavahelist arutelu.

Oma teises sessioonis võrdles Daniel Jeruusalemma ja Antiookia kogudust Apostlite tegude ajal. „Jeruusalemmas oli neli juhti, Antiookias ei olnud ühtegi, aga ometi oli Antiookia kogudus küpsem. Kui koguduse liikmetel on rohkem teha, on nad aktiivsemad, nad arenevad rohkem nii vaimulikult kui ka oma isiklikus elus, kuna nad arendavad oma juhioskusi,“ selgitas Daniel. „Uus, rajatav kogudus on tavaliselt selline, kus töötavad koguduse liikmed, mitte ainult pastor.“

Pärast lõunat oli jalutuskäik, kus Aleksandr kasutas vestluse juhtimiseks sellist meetodit, et iga kolme minuti järel pidi igaüks vahetama vestluskaaslast. „Esitasin teema, millest kolm minutit rääkida ja siis oli vahetus. Peale seda tegime laevu,“ ütles Aleksandr ja kirjeldas rühmatööd järgmiselt: „Laev on kogudus või grupp või sina ise. Saar on koht, kuhu tahad jõuda. Igaüks ise ütleb, mis see koht on, kuhu tahetakse jõuda, olgu see rajatud kogudus või taevariik vms. Tuul on see, mis ei sõltu sinust, see on Püha Vaimu jõud, mis lükkab edasi. Ankur on see, mis hoiab kinni ja ei lase areneda.“ Iga rühm kirjeldas enda pilti teistele ja iseloomustas kõiki nimetatud asjaolusid.

Pärast laevapiltide tutvustamist palvetati koos iga grupi eest, nii et oma pilti tutvustanud grupp oli palveringi sees. „Viimase palve tegime nii, et igaüks pani käe oma naabri õlale, et tunda teiste tuge ja teada, et see on päriselt olemas,“ ütles Aleksandr.

Seni on koguduserajajate inspiratsioonipäevad toimunud kord aastas ja Aleksandr rääkis, et sageli võivad mõned mõtted või mõtteviisid olla meile võõrad. „Mängisime selleks ühte lihtsat mängu: kui ma ütlesin istu, pidid kõik tõusma püsti, ja kui ma ütlesin tõuse püsti, pidid kõik istuma. Palju sellest, mida jagame ja teeme, võib olla uus ja isegi veider kohati. Käitume tihti nii ja tegutseme nii, nagu oleme harjunud, ilma et teaksime tingimata põhjust. See harjutus pani meid mõtlema, et võib olla ka teistmoodi. Uus viis on alguses keeruline, aga kui seda natuke harjutada, siis läheb kergemaks,“ rääkis Aleksandr.

Edaspidi on plaanis, et inspiratsioonipäevade tava jätkub, kuid lisaks sellele saavad koguduse (taas)rajajate grupijuhid kokku kord kuus. „Selle kokkusaamise eesmärk on arutada, kuidas kellelgi läheb,“ sõnas Aleksandr ja lisas: „Olen tähele pannud et meil on samad väljakutsed ja probleemid ja sarnane töö, sõltumata sellest, kus keegi tegutseb. On hea vahetada mõtteid ja tundeid, meil kõigil on oma tõusud ja mõõnad.“

Danieli jaoks oli see esimene kord oma Eesti-aja jooksul töötada koguduseliikmetega, seni on ta osalenud liidu töötajate ja pastorite koosolekutel. „Mulle meeldis see väga! Mulle meeldib töötada arenevate kristlastega. Me teeme seda, mis aitab inimestel kasvada ja Jumalat paremini mõista – minu jaoks on see imeline.“