8. ja 9. detsembril peeti Viljandimaal Nuutsaku puhkekeskuses Seitsmenda Päeva Adventistide Koguduste Eesti Liidu aastakoosolekut, millel osalesid lisaks liidu nõukogule ja pastoritele ning tööharujuhtidele ka esindajad igast kogudusest.
Töökoosolek algas laupäeva pärastlõunal palvusega, mille pidas liidu peasekretär Virve Toom. Palvuse keskmes oli küsimus: kellelt küsida nõu? Saalomoni poja Rehabeami näitele (1. Kuningate 12. ptk) toetudes rääkis Virve, et selmet pöörduda inimeste arvamuste poole, peaksime uurima, mida soovitab meil teha Jumal. Kuid sellist nõu – pöörduda Jumala poole – ei andnud Rehabeamile keegi.
Aastakoosoleku aruannete osas vaadatakse tagasi mööduva aasta arengutele, kuid lisaks analüüsimisele ja aruteludele mõeldakse ka sellele, mis ootab ees. Iga koosolekul osaleja sai kausta materjalidega, mille läbilugemisele järgnes rühmadeks jagunemine. Rühmi sai kokku kuus. Töö oli korraldanud nii, et iga tööharujuht käis läbi kõik kuus gruppi: inimesed said esitada küsimusi, anda oma sisendit edasise osas ning ka tagasisidet tehtu kohta.
Liidu esimehe ettekandest
Liidu esimees Ivo Käsk sõnas, et 2016. ja 2017. aastal toimus liidus märgilisi muudatusi: on rajatud kogudusepistikuid (alates sellest, kui Kompassi kogudus registreeriti väikekoguduseks, on Eesti liidu koguduste arv 20) ning Terve Elu keskus, liidu tööharujuhid on nüüd kõik palgalised ametikohad ja vähenenud on kohalike pastorite arv. „Aastat 2018 on ilmestanud varasemate algatuste töölesaamise kallal pusimine, nende võlu ja valu kogemine,” lisas ta.
Oma aruandes juhtis Ivo tähelepanu misjonikultuurile meie kohalikes kogudustes: „Meie misjonikultuur on õhuke või olematu. Liidu tegevuskava kutsub kogudusi võtma suureks eesmärgiks tööd selle nimel, et kasvaks meie jumalateenistustel osalevate sõprade arv.”
Ivo peatus ka tõigal, et alates 2019. aasta suvest algab Eesti liidus uus tööperiood, nagu ka Balti unioonis (uniooni peakoosolek on mais, liidu oma juunis).
Peasekretäri aruanne
Liidu peasekretär Virve Toom andis oma kokkuvõttes teada, et praegu on liidu palgal neli ordineeritud pastorit, 8 ordineerimata pastorit ja piiblitöölist ning 8 tööharujuhti ja lepingulist töötajat, emeriitpastoreid on liidus kuus. Liidu nõukogu koosseisu kuuluvad Ivo Käsk, Virve Toom, Jaanus-Janari Kogerman, Rein Kalmus, Aleksandr Tsugai, Hele Kulp, Mervi Kalmus, Mairo Tutk, Viktoria Laanelind, Veljo Lobjakas, Andres Ploompuu, Tanis Kulp ja Allan Randlepp.
2018. aasta 11 kuuga ristiti adventkogudustes 12 inimest ja hääletuse teel võetu vastu 1 liige. 11 kuu jooksul suri 33 inimest ja omal soovil lahkus 13 inimest ning koguduse nimekirjast on kustutatud 24 inimest. Aasta alguses oli koguduses 1446 inimest, 30. novembri seisuga on koguduses 1389 inimest.
Olulise punktina käsitles Virve koguduseliikmete auditit, mis ei ole ühe aasta töö ja mis seetõttu on kogudustes veel pooleliolev protsess.
Laekuri aruanne
Liidu laekur Jaanus-Janari Kogerman andis ülevaate annetuste laekumisest: hingamispäevakooli misjoniannetuste osakaal on aasta-aastalt kasvanud, ulatudes mööduva aasta novembri lõpus 31 414 euroni (vrd 2017: 23 244 eurot).
2019. aasta eelarve on koostatud, lähtudes sellest, et kümnise kogusumma on 800 000 eurot (2018. aasta laekumine 770 000 eurot). Ka edaspidi, nagu praegu, suunatakse 15% brutokümnisest Balti uniooni, millest unioon tagastab 0,9%; Trans-Euroopa divisjonile 5%, Newboldi kolledžile 1% ja peakonverentsile 2%. Eesti liidule jääb seega 77% kogukümnisest.
49% finantsidest läheb liidu töötajate palgafondi, 10% tööharude tegevusele ja 12% muude töötajatega seotud kulude katteks (sõidukulud, eluasemetoetus jm).
Neli korda aastas kogutakse annetusi liidu ehitusfondi, mis kolmel korral aastas on olnud sihtotstarbelised. Ka misjonifondi annetusi on aastas neli. Misjonifondist rahastatakse kohalike koguduste ja koguduseliikmete misjoniprojekte ning Jaanus-Janari kutsus üles sellesse fondi taotlusi esitama.
Hingamispäevakooli, isikliku töö ja haridustöö aruanne
Nimetatud kolme tööharu juht Mervi Kalmus meenutas, et sel aastal toimus kolmeosaline koolitus nii täiskasvanute kui ka lasteõpetajatele. Lisaks HPK materjalidele ilmus tänavu noorte materjalide „Pea Jeesusega sammu” III ja IV osa (I ja II osa ilmusid 2017. aastal).
Sel aastal on ilmunud rohkem HPK videomaterjali kui ühelgi varasemal aastal: eesti keelde tõlgitakse 13. hingamispäeva materjale, lisaks neile lühivideod, milles käsitletakse eeloleva HPK teemasid.
Oluline edasiminek on Hingamispäevakooli käsiraamatu tõlkimine ja trükkimine – käsiraamat tuleb trükist lähiajal.
Aprillis toimus selle aasta ainus piiblikooli sessioon, kõneles Newboldi kolledži endine õppejõud dr Laurence Turner.
Kuigi kõiki peakonverentsi kalendri teemapäevi ei ole mõistlik ja jõukohane tähistada ja materjale eesti keelde tõlkida, tähistame 10-päevast palveaega (jaanuaris), põgenikepäeva (juunis), loomise hingamispäeva (oktoobris) ja kristliku majapidamise päeva (detsembris).
Liidu töötajatest õpib praegu viis inimest: Virve Toom, Mairo Tutk ja Aleksandr Tsugai Kõrgemas Usuteaduslikus Seminaris, Marge Randlepp Andrewsi ülikooli magistrantuuris ja Mervi Kalmus Andrewsi ülikooli praktilise teoloogia doktorantuuris. Sel suvel lõpetasid KUSi Janne Kütimaa (kiitusega) ja Priit Keel ning Metodisti Kiriku Teoloogilise Seminari Olavi Laur ja Andrewsi ülikooli teoloogialitsentsi õpingud Hele Kulp.
Pere-, laste- ja tervisetöö aruanne
Kolme tööharu juhi Allan Randlepa sõnul on kõigis kolmes eesmärk korraldada vähemalt üks väljapoole suunatud seminar. Tervisetöö vallas on selleks „Loomine ja tervis”, mida paljudes linnades läbi viiakse. Lastetöö üks eesmärk on anda välja eestikeelseid laste HPK materjale. Tartu Majaka pistik korraldab lastele pilla-palla Kirikut ja muidugi kuuluvad lastetöö alla laste laulupäev ning suvised laagrid nii poistele kui tüdrukutele.
Peretöö osas tehakse koostööd Pereraadioga, kus on eetris saade „Üheskoos” ning Meie Ajas ilmub Anne Vahtramäe vedamisel pererubriik.
Pastorite ühenduse aruanne
Ühenduse juht Andres Ploompuu alustas uuest raamatust: ilmunud on „Diakonite ja diakonisside käsiraamat”.
Selle aasta suurürituseks kujunes Andrese sõnul pastorite kokkusaamine Serbias, kus Eestist osales 25 liidu töölist ja nende abikaasad.
Kogudusevanemad said tänavu kokku kogudusevanemate päeval Pärnus, päeva eesmärk oli toetada kogudusevanemate tööd nende koguduses, kuulata ja anda vastuseid nende küsimustele ning tutvustada divisjoni plaane järgmiseks aastaks.
2017. aasta alguses kinnitati uus ordinatsioonikava. Ordinatsioonikomisjon on koos käinud kahel korral.
2019. aasta on divisjonis kogudusevanemate aasta, mistarvis on välja antud ka vastavasisuline brošüür ja 1.–3. märtsini toimub Lätis kogudusevanemate koolitus, millest palutakse kõigil kogudusevanematel võimaluse korral osa võtta.
Noortetöö aruanne
Noortetöö juht Mairo Tutk sõnas, et noortetöö eesmärk on edendada jüngriks saamise kultuuri, et luua terveid ja elavaid kogudusi.
Noortelaager toimus sel suvel Saaremaal.
Tänavune aasta oli Mairo sõnul hingetõmbeaasta, et tuleval aastal uue innuga edasi minna. Tänavu korraldati Kristlike Maktkade egiidi all matkasid nii maitsi kui vee peal. Järgmisel aastal ei kuulu KM enam noortetöö alla, vaid tegutseb eraldi üksusena, mis aga ei välista ühiseid ettevõtmisi ja koostööd.
Rajaleidjate töö aruanne
RL töö juht Jaanus-Janari Kogerman ütles, et selle aasta rõõmsaim uudis on see, et lisandunud on uusi klubisid ja lapsi. Toimivad klubid on Tallinna I ja III, Võru, Tartu ja Pärnu. Tartus käivad ka Elva, Põltsamaa ja Viljandi lapsed. Kui lisada laagris osalenud Jõhvi, Kuressaare, Türi, Rakvere ja Keila, siis võib öelda, et Rajaleidjate töö on puudutanud 13 kogudust olemasolevast 20st.
Tänavuses Rajaleidjate laagris Samlikul oli 117 osalejat ja sügisel tähistati ka Rajaleidjate päeva.
2019. aastal on Rajaleidjate camporee Inglismaal, kus Eestist saab osaleda 85 last-noort-täiskasvanut.
Kirjastustöö aruanne
Kirjastuse juhi Jaanus-Janari Kogermani sõnul hakkab ilmuma EGW „Tunnistused kogudusele”. Tuleb kordustrükk EGW raamatust „Viimaste päevade sündmused” ja põhiõpetuste paremaks tundmiseks ilmus eelmise aasta lõpus „Hüvastijätt igaveseks?” ning tänavune hommikvalveraamat „Kes ma olen?”. Mõned eestikeelsed raamatud on jõudnud ka lehele www.egwwritings.org.
Pilte aasakoosolekust saab vaadata siin. Autor: Kaile Tuvi.