Kas Piiblis on naisel end ise rahuldamine keelatud
See on kahtlemata hea küsimus, eriti meie ajastul, kus meedias räägitakse ja kirjutatakse sellest vabalt ning lausa soovitatakse eneserahuldamist, kui tervisele kasulikku tegevust, olukorras, kus üha rohkem inimesi elab üksinda. Ja kuna Jumal on inimestesse pannud selle soovi ja igatsuse seksuaalse rahuldatuse ja intiimsuse järele, siis on arusaadav ka see, et inimesed otsivad selleks võimalusi, kui elukaaslast pole või esinevad teised takistavad asjaolud. Seega probleem on inimlikust seisukohast mõstetav, kuid mis oleks õige lahendus?
Kui Piiblit lugeda, siis loeb sellest päris ühemõtteliselt välja, et igas olukorras eneserahuldamine pole Jumala plaan. Piiblist ei leidnud ma kohta, kus oleks konkreetselt öeldud EI naiste eneserahuldamisele, kuid on hulgaliselt kirjakohti, kus seda teemat üldisemalt käsitletakse. Toon järgnevalt ära mõned kirjakohad, millega võib iga lugeja ise lähenalt tutvuda ning teha sellest omad järeldused: Ef 2:3; Tit 3:3; 2Pt 2:18-19; 1Jh 2:16; Gal 5:19.
Enamus neist salmidest räägivad himude orjuses olemisest ning selle kahjulikkusest. Näiteks Jaakobus kirjutab esimeses peatükis ja 14 salmis: "Pigem on nii, et igaüht kiusab ta enese himu, ahvatledes ja peibutades." Piiblis räägitakse palju omaenese himudega võitlemisest ja mitte sugugi sellepärast, et Jumal oleks türann, kes ei soovi inimestele head ning peaks naudingut kui sellist valeks, vaid himudega võitlemisest räägitakse sellepärast, et tihti on himude rahuldamisega liialdamisel ka kurvad tagajärjed. Ise end rahuldada võib mitut moodi ja rahuldamise kui sellise all ei pea me silmas pidama vaid seksuaalset rahuldamist. See võib väljenduda mille iganes tarbimises, mille eesmärk on enese ise rahuldamine. Seega väljendub Piiblis lihtsalt öelduna mõte, et see, mida meie ihu himustab ei tohiks meie elu domineerida, meid juhtida ning kontrollida.
Võiks vast küsida, et mis kahju võib tekitada enda ise rahuldamine? Ei hakka siin sellel teemal palju arutlema, kuid ühe punkti võiks küll välja tuua: kui kõige parem asendatakse kõige parema puudumisel millegi muuga, siis lakkab inimene intensiivselt otsimast seda kõige paremat. Teiste sõnadega soovin öelda, et kui inimene õpib ennast ise rahuldama, siis ei otsi ta seda enam nii aktiivselt sealt, kus ta seda tegelikult saama peaks: Piibli järgi siis abielulisest suhtest vastassugupoolega. See on ideaal, mida Piibel esitab, kus pole rahuldamise mõttes miski keelatud ja kus "rahuldus" kui selline võib olla võrreldamatult parem.
Kuidas on siis lood enda ise rahuldamisega Piibli valgel? Piibel hoiatab meid, et milline tahes enese rahuldamine ei saaks meid kontrollivaks ja orjastavaks tegevuseks (mis on vägagi kerge tulema). Naudingul on meie elus vägagi oluline roll (naudime ju näiteks igapäevaselt ka söömist), kuid eneserahuldamine pole ju meie elu eesmärk. Seega tegemist on kahtlemata võitlusega ja mitte sugugi kerge võitlusega. Arvan, et kui need sisemised kired ja igatsused, mis meis on, leiavad õige väljundi, siis on tulemused veelgi rahuldust pakkuvamad (näiteks igati rahuldust pakkuv abielu).
In English