Kas sotsialism sobib kokku Piibli õpetusega? Kas sotsiaaldemokraatia on kuidagi sobiv Piibli õpetusega?
Kõigepealt peaks mõtlema selle peale, mis on üldse Piibli õpetus. Jah me räägime tõepoolest nn Pühakirjaõpetusest. Aga Pühakiri esitab eeskätt inimese lunastusega seotud õpetusküsimusi ja mitte selle maailmakorra mudeleid. Jeesus ütles, et Tema kuningriik ei ole sellest maailmast (Jh 18,36). Samas esitas ta printsiipe, mismoodi tuleks Jumala lapse meelevalla saanud inimesel maailmas elada.
Pühakirjaõpetus on, mitte saada selle maailma sarnaseks: "Te teate, et rahvaste valitsejad peremehetsevad nende üle ja suured meelevallatsevad nende kallal. Nõnda ei tohi olla teie seas, vaid kes iganes teie seas tahab saada suureks, olgu teie teenija, ja kes iganes teie seas tahab olla esimene, olgu teie sulane, nii nagu Inimese Poeg ei ole tulnud, et lasta ennast teenida, vaid et ise teenida ja anda oma elu lunaks paljude eest!" (Mt 20,25jj). Ei ole täiuslikku ühiskonnakorraldust. Sotsialism tundub olevat kõige enam rahva tahet arvestav, kuid me mäletame seda sotsialismuse taotlust oma lähiminevikust liigagi hästi ja liigagi valusalt. Kõik oleneb ikkagi inimestest. Monarhia võib saada despootide valitsuseks, kuid kui on mõni hea ja valgustatud monarh, siis võib selline valitsus olla õnnistuseks. Samas on ajaloost üsna selge, et võim toob inimeses esile enneolematuid ambitsioone ja kuna see kipub inimest rikkuma, siis on kasulik kui võim on hajutatud. Ses mõttes on demokraatia (demos kratos - rahva valitsus) ehk siin maailmas võimalikest halbadest variantidest parim, kuna minimeerib despootlikke iseloomujooni. Vahemused aga võivad kannatada ikka, kuna sisuliselt tegemist võib olla enamuse vägivallaga vähemuste üle.
Nagu öeldud Pühakiri ei anna mingit maailmakorra mudelit, vaid see annab printsiibid olemasolevates kordades toimimiseks. Ja printsiip on: Jumalariik versus vägivald; ligimesearmastus versus vihkamine.
Näiteks orjandusliku korra all kannatajatele on Uues Testamendis juhised: "Orjad, alistuge täie aukartusega peremeestele, mitte üksnes headele ja leebetele, vaid ka tujukatele" (1Pt 2,18). Samas võiks ju mõelda, et sellist allaheitlikkust viljeledes elaksime tänagi orjadena. Kodaniku alagtusi saab ette võtta aga ka ilma vägivaldsete revolutsioonideta ja rahumeelselt. Uus Testament õpetab: "Ärgu ükski otsigu oma, vaid teise kasu!" (1Kr 10,24).
See mida teoloogiliselt nimetatakse kerygmaks, ehk Jeesuse kuulutatud jumalariigi kuulutuseks, tungib läbi ühiskonnakorra kihtide ja muudab neid seestpoolt kvaliteetsemaks - olgu siis tegemist monarhiate või demokraatiatega. Seda õpetab Jeesus oma tähendamissõnas haputaignast üsna selgesti (Mt 13,33jj) Kerygma on üldinimlik ja läbib ka teoloogilisi traditsioone, konfesoonide eripärasid ning religioone üldiselt. Paulus rääkis roomlastele sellest jumalariigi kuulutuse ja südametunnistuse seosest seoses erinevate sotsiaal-kultuurilisest taustast pärinevate inimestega: "Kui paganad, kellel ei ole Moosese Seadust, ometi loomu poolest täidavad Seaduse sätteid, siis ilma Seaduseta olles on nad ise enesele seaduseks, näidates seega, et seadusepärane tegutsemine on kirjutatud nende südamesse; ühtlasi tõendavad seda ka nende südametunnistus ja nende mõtted, mis järgemööda kas süüdistavad või vabandavad neid. Nii see ilmneb päeval, mil minu evangeeliumi järgi Jumal Jeesuse Kristuse läbi mõistab kohut inimeste saladuste üle."
Küsimus oli nagu ma aru saan: Missugust parteid valida?
Pühakirjaõpetuse seisukohalt tuleks siis jälgida sisu ja kvaliteeti, mitte niivõrd välimust ja kvantiteeti. Suured asjad saavad alguse väikestest, loosungite varju - ja teinekord ka inimsilma eest varju jäävatest omadustest. Seepärast õpetab Pühakiri ka palvetamise osatähtsust kalliks pidama: "Ma kutsun siis üles anuma, palvetama, tegema eestpalveid ja tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemuste eest, et me võiksime elada vaikset ja rahulikku elu kõiges jumalakartuses ja väärikuses" (1Tm 2,1j).
In English