Miks hingamispäeva alustatakse päikeseloojangul, mitte näiteks kell 18:00?
Hingamispäeva alguse osas on olnud kasutuses kaks peamist varianti - kell 18:00 ja päikeseloojang. Sellele lisaks on veel mõnel pool alustatud hingamispäeva päikesetõusuga ja mõnel pool südaööl.
Adventkoguduseni jõudis hingamispäeva tõde läbi Seitsmenda Päeva Baptistide, kes pidasid hingamispäeva päikeseloojangust päikeseloojanguni, kuid mitmed varajased adventistid (sealhulgas Joseph Bates) väitsid, et hingamispäebva tuleb alustada kell 18:00. Nende väited tuginesid vääratele ajalooallikatele, mis kinnitasid, et ka juudid peavad hingamispäeva algusega kell 18:00.
Sellele lisaks leidis kapteniametit pidanud Bates, et Jumala jaoks on oluline, et kõik inimesed peaksid hingamispäeva ühel ajal ning kuna ekvaatoril loojub päike kell 18:00, siis tuleks seda kasutada ka kõikidel teistel laiuskraadidel. Selliste veendumuste tulemusena alustas suur osa adventiste oma hingamispäeva reedel kell 18:00
Kulus kümmekond aastat kuni 1855. aastal leidis James White, et selline segadus võib tekitada liikumises probleeme ja ta pöördus seetõttu John Newins Andrewsi poole, et viimane uuriks põhjalikult, mida ütleb Piibel hingamispäeva alguse kohta. J.N. Andrews, olles ise veendunud kella 18:00 toetaja, leidis oma üllatuseks mitmeid tekste, mis rääkisid sellest, et õhtu on võrdsustatav päikeseloojanguga.
Näiteks 5. Moosese 16:6 ...tapa paasaohver õhtul päikeseloojakul... 3. Moosese 22:6-7 ... on õhtuni roojane /.../ Kui päike on loojunud, siis ta on puhas... Markuse 1:32 Aga õhtu jõudes, kui päike oli loojunud...
Andrews tegi oma uurimusest kaks peamist järeldust: 1) Pühakiri ei toeta kusagil hingamispäeva alguse toomist kella 18:00-le ja 2) Piibel kinnitab erinevates kirjakohtades, et õhtu saabub päikeseloojangul.
Loomulikult ei olnud kõik sellise käsitluse poolt - sealhulgas Joseph Bates, kes ligi kümme aastat oli toetanud hingamispäeva algust kell 18:00 ja Uriah Smithi kirjutiste kohaselt ka Ellen White.
On selge, et erimeelsus nii olulises küsimuses liikumise juhtfiguuride vahel vajas kiiret lahendust. Ja lahendus tuli Jumalalt. Kaks päeva peale Andrewsi uurimistöö avaldamist kogunesid mitmed juhid erilisele palvusele selle teema pärast ning selle palvuse ajal sai Ellen White nägemuse. Ning selle nägemuse üheks osaks oli Jumala poolne kinnitus, et päikeseloojangu aeg on õige.
Seega, hingamispäeva ei alustata päikeseloojangul mitte seetõttu, et probleemiks on vähene kellade arv, vaid seetõttu, et see on Jumala tahe, mis on väljendatud nii Pühakirjas, kui ka kinnitatud läbi Ellen Whitele antud nägemuse.
(Vastamisel kasutasin koguduse ajaloo professori, George R. Knighti raamatut Lest We Forget lk 126-128)
In English