Kas adventkogudusse on võimalik kuuluda ilma, et tunnistaks Ellen White prohvetlikkust?
Kogudus on kristlaste ühendus. Ja kuigi väga sageli on koguduses väiksemates küsimustes erimeelsusi, on vajalik, et koguduseliikmed usuksid suurtes ja olulistes asjades ühtemoodi.
Adventkogudus on koondanud peamised Pühakirja õpetused koguduse põhiuskumustesse, mis on leitavad ka advent.ee kodulehel http://advent.ee/info/318/mida-me-usume/
Üks neist on ka arusaam vaimuandidest ja spetsiifiliselt prohvetiannist, mis muuhulgas mainivad ka Ellen White töö inspireeritust.
17. Vaimuannid ja ametid
Jumal annab oma koguduse kõigile liikmeile igal ajastul vaimuandeid, mida iga koguduseliige peab kasutama koguduse ja inimkonna ühiste huvide teenimiseks armastuses. Antud Püha Vaimu vahendusel, kes jagab igale liikmele nagu tema tahab, varustavad need annid kogudust iga võime ja oskusega, mis on vajalikud Jumala poolt temale määratud funktsioonide täitmiseks. Pühakirja järgi on nende andide hulgas usk, tervistamine, prohveteerimine, kuulutamine, õpetamine, juhtimine, lepitamine, kaastunne ning ennastohverdav teenimine ja armastus inimeste abistamiseks ja julgustamiseks. Mõned liikmed on Jumal kutsunud ja Vaimuga võidnud sellistesse koguduse poolt tunnustatud ametitesse nagu karjased, evangelistid, apostlid ja õpetajad. Need on vajalikud koguduseliikmete ettevalmistamiseks nende tööks, koguduse kasvatamiseks kuni vaimuliku küpsuseni ning ühtsuse edendamiseks usus ja Jumala tundmises. Kui koguduseliikmed Jumala mõnesuguse armu ustavate majapidajatena rakendavad neid vaimuandeid, on kogudus kaitstud valeõpetuste hävitava mõju eest, kasvab Jumala poolt seatud kasvamist ning ehitatakse üles usus ja armastuses. (Rom.12,4-8; 1.Kor.12,9-11.27.28; Ef.4,8.11-16; Apt.6,1-7; 1.Tim.3,1-13; 1.Pet.4,10.11.)
18. Prohvetiand
Üks Püha Vaimu andidest on prohveteerimine. See on üks ülejäänute koguduse tunnustest ning see ilmnes Ellen G. White'i töös. Issanda käskjalana on tema kirjutised jätkuvalt tõe autoriteetseks allikaks, trööstides, juhtides, õpetades ja parandades kogudust. Need teevad ka selgeks, et ainsaks mõõdupuuks, millega tuleb kontrollida õpetusi ja kogemusi, on Piibel. (Joel.2,28.29; Apt.2,14-21; Heb.1,1-3; Ilm.12,17; 19,10.)
Tean, et nii mõnigi kord võib Ellen White teoste lugemisel tekkida küsimusi, mida esmapilgul lahendada ei oska, kuid sel puhul tuleb arvestada tõsiasjaga, et iga inspireeritud allika mõistmiseks on vaja siiski mõista ka konteksti, milles midagi on kirjutatud. Ja just taustateadmiste vähesus on Ellen White teoste mõistmise juures peamiseks segadust tekitavaks asjaoluks.
Iga kogudusega liituja kinnitab seda, et ta usub Piibli põhiõpetusi nii nagu kogudus üldiselt seda usub - sh arusaama prohvetiannist ja selle avaldumisest Ellen White töös. Ja kuigi põhiõpetustesse uskumist ei küsita pidevalt üle, ei ole mõistlik kogudusse kuuluda isikul, kes usub teistmoodi, kui kogudus üldiselt.