Kas on mingit infot sellest, mida tegi eesti rahvas Looja silmis sellist, et esimene eesti kadus? Ja kas on võimalik, et kui sõja ajal poleks eesti omakaitse juute puutunud ja eestlased poleks nii innukalt sakslasi toetanud, siis ehk oleks Eesti saanud juba 1945 vabaks?
Mulle tundub, et see küsimus on kantud ideest, et negatiivsed sündmused on tingitud meie tegudest või tegematajätmistest. Ja kuigi tegudel on sageli tagajärjed ei ole kõik halvad sündmused seotud tegudega.
Jeesuselt küsiti ükskord samuti, kas halvad sündmused on seotud pattude hulgast.
Samal ajal tulid mõned sinna ja jutustasid Jeesusele galilealastest, kelle vere Pilaatus oli seganud nende ohvritega. Ja Jeesus ütles neile vastuseks: "Kas te arvate, et need galilealased olid suuremad patused kui kõik muud galilealased, et nad seda on kannatanud? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti. Või arvate, et need kaheksateist, kelle peale langes Siiloahi torn ja nad ära tappis, olid suuremad võlglased kui kõik muud inimesed, kes Jeruusalemmas elavad? Ma ütlen teile, ei sugugi, vaid kui teie ei paranda meelt, hukkute kõik nõndasamuti." - Luuka 13:1-5
Saame siit õppida kahte asja - esiteks, alati ei kannata kõige raskemaid tagajärgi need, kes on teinud raskemaid või rohkem patte; ja teiseks - me ei tohi kunagi pidada end teistest paremaks.
Ja selliselt ei ole erilist mõtet tegeleda meie vanaisade pattude otsimisega, sest neid oli kindlasti palju. Peaksime keskenduma pigem sellele, kuidas olla heades suhetes Jeesusega, ja mitte selleks, et säilitada oma riiklikku iseseisvust, vaid selleks, et mitte kaotada oma isiklikku igavest elu.